Samuti astuti samm edasi selle poole, et Euroopa erinevate piirkondade teadlased oleksid teadusraha taotlemises ja koostööprojektides võrdsemas seisus.

Eesti pandi ajasurve alla

Euroopa Liidus on nimelt teaduse ja innovatsiooni rahastamiseks ette nähtud suur hulk erinevaid meetmeid ehk raha jagamise viise. Analüüsid on aga näidanud, et just selle killustatuse tõttu ei kasutata raha tõhusalt.

Seetõttu on aastaid räägitud, et need rahastusvahendid vajavad korrastamist. Näiteks tänavu juulis avaldatud Pascal Lamy raport nägi ette, et rahastusvahendeid võiks lihtsalt kolmandiku jagu vähendada. See idee ei tundunud paljudele liikmesriikidele kuigi mõisltik.

Kuid Eesti on esimene, kes rahastusvahendite korrastamiseks reaalsed ettepanekud tegi. See aga tähendas tõsist ajasurvet, sest selleks, et muuta järgmise rahastusperioodi rahastusvahendeid, tuli ettepanekud esitada kinnitamiseks veel 2017. aasta sees. Ja seda nüüd Eesti tegigi.

Selleks loodi muu hulgas töörühm, kes annab edaspidi teadusministritele soovitusi nende küsimuste lahendamiseks.

Veel suvel ütles Euroopa teadusekspert Luc Soete ERR Novaatorile, et Eesti peab tõsiselt kiirustama, kuid kinnitas ka, et tegutsetakse vajaliku asja nimel.

Kui paegune teadusrahastuse programm Horisont 2020 2,5 aasta pärast lõppeb, peab olema välja töötatud ja ka Euroopa Parlamendis kinnituse saanud uus rahajagamise süsteem.

Seda välja töötada ning ka veel heakskiitu saada pole aga sugugi lihtne, kuna Euroopa Nõukogus on riikide hääle osakaal seotud riigi suurusega. Piisab vaid kahest suurriigist, kes muudatuste vastu hääletavad ja instrumentide korrastamine kukub läbi.

Eile kohtusidki Brüsselis Euroopa Liidu teadusvaldkonna ministrid ja leppisid kokku, millised on teaduse ja innovatsiooni rahastamise põhialused alates 2021. aastast.

Partnerlus muutub võrdsemaks

Ministrid leppisid eile kokku suunistes, kuidas hakatakse korrastama keerulist partnerluste maastikku. Teisisõnu: erinevate liikmesriikide teadlastel peab olema võrdne võimalus raha taotlemiseks ja ka tasu saamiseks. Ministeeriumi saadetud teates seisab, et kaduma peavad barjäärid, mis praegu takistavad osade riikide teadlastel ühisprojektides osalemast ning tekitavad nn osaluslõhet.

Osaluslõhe tähendab seda, et näiteks Ida-Euroopa teadlased saavad palgaraha taotleda oma piirkonna palgataseme järgi. Teisisõnu - Ida-Euroopa uute liikmesriikide teadlased saavad samas teadusprojektis sama töö eest madalamat palka.

“Peame jätkama tööd, et inimesed näeksid, kuidas teadus igapäevaelu lihtsamaks saab teha. On hea meel, et Eesti eesistumise ajal jõudsime teadusministritega ühisele arusaamale, milline peab olema järgmine Euroopa Liidu teaduse rahastamise programm. Selle toel sünnivad järgmised elumuutvad lahendused, millest me täna ei oska veel isegi puudust tunda. On oluline, et kõik kõrgetasemelised teadlased ja ettevõtted saaksid programmis osaleda,” sõnas Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Võrreldes varasemate raamprogrammidega on Horisont 2020-s oluliselt kasvanud riikidevahelise ning avaliku ja erasektori vaheliste ühisprojektide osakaal. Sedalaadi partnerlused on vajalikud riikideüleses teadus- ja arenduskoostöös, kus lahendatakse probleeme, mida riigid üksi lahendada ei suuda, näiteks kliimamuutustega seonduv.

Samuti toetatakse partnerluste kaudu erasektori teadusuuringuid uute tehnoloogiate arendamisel, näiteks uute ravimite või kütust säästvate uue põlvkonna lennukite väljatöötamist.

Teaduse mõju mõõtmise arutelu

Ministrid alustasid ka arutelu missiooni-põhise lähenemise üle, mida soovitas teaduse mõju suurendamiseks Pascal Lamy juhitud ekspertgrupp juulis avaldatud raportis. See tähendab teaduse ja innovatsiooni rahastuse suunamist mitmeid valdkondi hõlmavatesse kõrge riskiga probleemide lahendamisse, mille puhul saab kindla aja jooksul mõõta selget mõju ja tulemust.

Taoline lähenemine innustab senisest enam erinevate valdkondade uurijaid, teadlasi, investoreid ja uuendajaid tegutsema ühise eesmärgi nimel. Muudatusega soovitakse suurendada teaduse ühiskondlikku mõju ja kaasata rohkem kodanikke teadusprogrammide loomisesse ja rakendamisesse.

Konkreetsetes missioonides ei ole veel kokku lepitud, kuid näidetena on kõlanud plastikuvaba Euroopa, revolutsiooniliste energiasalvestusvahendite kasutuselevõtt, terasetoomine ilma süsihappegaasita jpt, mis lähtuvad ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Millised hakkavad missioonid täpselt olema, selgub ministrite edasistes aruteludes.

Euroopa teadusrahastusest:

• Horisont 2020 on läbi aegade suurim Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastamise programm, kogu eelarvega on 77 miljardit eurot aastateks 2014-2020.
• Eesti eesistumise ajal avalikustas Euroopa Komisjon Horisont 2020 vahehindamise analüüsi, mis andis sisendi aruteludesse programmi tuleviku üle.
• Eesti on Horisont 2020-st saanud rahastuse ühtekokku 272 teaduse ja innovatsiooni projektile, kokku 72,7 miljonit eurot. Eraldi võttes organisatsioonidest on kõige enam saanud toetust Tartu ülikool - rohkem kui 16 miljoni eurot. Väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest on olnud edukaim Skeleton Technologies, kes on saanud toetust 2,5 miljonit eurot.