Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles ERRi raadiouudistele, et üks peamisi täna Tallinnas arutatavaid teemasid on teaduse rahastamine: esiteks on vaja lisaraha, teiseks on praegu teadusraha jaotus väga ebavõrdne.

„Vanemad ja pikemalt olnud Euroopa riigid võtavad kindlasti koore ja sellised uustulnukad kipuvad ikkagi olema allahankijad ja väikeste osadega sees,“ selgitas Reps uute Euroopa Liidu liikmesriikide rolli peamisest teadusrahastuse programmist Horisont 2020 raha saamisel.

Euroopa kui selline, vajab suuremat investeeringut teadusesse, rääkis Reps. On tehtud ettepanek kahekordistada senist teadusrahastusprogrammi. Teiselt polt peavad senisest rohkem raha panema sisse ka liikmesriigid.

„90 protsenti rahast on siiski liikmesriikide tasandil, ka seal on need protsendid tegelikult murettekitavad. Euroopana kui Aasia ja Ameerika konkurentidena jääme me ikka kõvasti maha,“ sedastas Reps.

Reps lisas, et kuidas see Euroopa tasandil peaks välja nägema, on veel keeruline öelda. Kui näiteks põllumajanduse toetusfondid on väga selgelt välja kujunenud, teaduses see nii selge pole. On vaja, et liikmesriikide tasandil tunnistatakse samuti, et teadus- ja innovatsioonifondid on väga väikesed ning selleks, et olla edukad ka Euroopa tasandil, peab raha olema suurem.

Eesti eesistumine hariduses ja teaduses: muutuv kool ja lihtsam teadusrahastus

Haridusvaldkonnas on Eesti eesistumise ajal põhiteemadeks õppe nüüdisajastamine kõigil haridustasemetel ning suurema tähelepanu pööramine õppe ja tööturu seostele.

Eesti hariduskorraldajad leiavad, et Euroopa riigid peaksid rohkem tähelepanu pöörama õpetaja ja kooli muutuvale rollile. Traditsioonilised õpetamisviisid ja õpikäsitus ei ärata õppijais enam piisavalt huvi. Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondade vahelised lõhed väärtustes ja käitumismallides süvenevad ning haridussüsteemid peavad samuti muutuma.

Eesti teeb ettepaneku lähtuda muutuste tegemisel värskeimaist teadusuuringuist. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas tagada, et lisaks headele teadmistele ja põhioskustele on meie lapsed ja noored koolikogemusega rahul ja koolis käies õnnelikud; et nad on maailmale avatud, soovivad ja suudavad võtta eestvedaja rolli ja vastutust neid ümbritseva maailma käekäigu eest?

Teaduse ja innovatsiooni valas on olulisim juba mainitud Horisont 2020 vahehindamine kuid laiemalt teaduse mõju ja väärtus ühiskonnale. 

Teadusvaldkonna inimesed on tõestanud ja teavad, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur. Küsimus on selles, kuidas neid sõnumeid viia laiema avalikkuseni. Kui EL ja liikmesriikide teaduse rahastamine ei kasva, langeb EL võimekus konkureerida ja teha koostööd maailma tasemel, Euroopa kaotab võistluses talentide pärast, ning paljud uued tehnoloogiapõhised ja teadusmahukad tooted jäävad välja arendamata.

Vaja on lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamismeetmeid. Euroopa Liit on teaduskoostööd rahastanud alates 1984. aastast ja aastate jooksul on mõeldud välja palju erinevaid koostöövorme teaduskoostöö rahastamiseks. Kuna uusi koostööalgatusi luuakse pidevalt juurde, on rahastusmaastik liiga keeruliseks muutunud.

Eesti soovib muuta programmi lihtsamaks ja läbipaistavaks, et selles saaksid osaleda ka väiksemad ja uued tulijad ning ka riigid saaksid teha paremaid rahastusotsuseid.