Dawni juhtimismeeskond uurib praegu võimalusi, kuidas viia sond kääbusplaneedile lähemale piklikule orbiidile, mis oleks kõige lähemas punktis Ceresest vähem kui 200 kilomeetri kaugusel. Seni on olnud lähim punkt ligi 400 kilomeetri kaugusel.

Ceres on Marsi ja Jupiteri vahelise asteroidivööndi suurim taevakeha. Läbimõõtu on sel üle 900 kilomeetri, massi tervelt kolmandiku jagu kõigi asteroidivööndi kehade summaarsest massist.

Lähedasemalt orbiidilt seirab Dawn Cerest oma gammakiirgus- ja neutronspektromeetriga, mõõtes gammakiiri ja neutroneid, mille päästab kosmiline kiirgus valla Cerese pinnalt ja mille järgi saab aimata Cerese kivimite elemendilist koostist. Kavas on teha kääbusplaneedist ka veel tavalisi fotosid ja uurida seda infrapunaspektromeetriga. Ikka selleks, et paremini teada saada, millest see koosneb ja kuidas on ülesehitatud.

Tänu lisaajale saab Dawn Cerest jälgida ka sel ajal, mil kääbusplaneet jõuab oma orbiidil kõige Päikese lähedamasse punkti, mida on oodata tuleva aasta aprillis. Päikese lähedal võib muunduda suur osa Cerese pinnajääst veeauruks, millest võib kujuneda isegi kerge ajutine atmosfäär.

Dawn on muide varem lähemalt uurinud ka hiigelasteroidi Vesta. Cerese juurde jääb see toimetama nüüd nii kauaks, kuni jätkub kütust