950-kilomeetrise läbimõõduga Ceres on ka ainus kääbusplaneet, mis asteroidide seas tiirutab. Ülejäänud neli praeguseks ajaks tunnustatud kääbusplaneeti, nende seas Pluuto, asuvad meist palju kaugemal. Seal, kus n-ö pärisplaneete enam ei ole.

Märtsis jõudis Cereseni NASA kosmosejaam Dawn. Siis selgus, et Ceres on enamjaolt sama tume, kui värskelt pandud asfalt, kuid selle kraatrite sees on heledamaid laike, mis jäävad heleduse poolest betoonpaneeli ja merejää vahele. Kuid Dawn on Cerese ümber tiireldes kääbusplaneeti üha edasi mõõdistanud.

Nüüd teatavad Saksamaal Münchenis Max Plancki Päikesesüsteemi uuringute instituudis tegutsev Andreas Nathues ja ta kolleegid ajakirjas Nature nende andmete analüüsi põhjal, et Cerese eredad paigad kujutavad endast jääseguseid soolalademeid. Dawni tehtud piltidelt on ka näha, kuidas ühest eriti eredast kraatripõhjast, kus leidub arvatavasti eriti rohkesti jääd, kerkib siis, kui see Cerese külg Päikese poole pöördub, üles lausa aurupilvi.

Nathues ja ta kolleegide sõnul näitab jää ning soolade olemasolu, et Ceres sarnaneb paljuski pigem komeetidega, mille kodu on kaugel Päikesesüsteemi äärealadel, kui asteroididega, mille keskel see tiirleb. Nõnda oletavadki nad, et tegelikult Ceres on tekkinud sadu miljoneid kilomeetreid Päikesest kaugemal ja rännanud oma praegusele tiirlemisrajale hiljem.

Võib arvata, et Cerese tõukas liikvele mõni suur planeet nagu Jupiter, Saturn, Uraan või Neptuun, mis Päikesesüsteemi algaegadel arvatavasti ise ka üsna palju ringi rändasid.