Kääbusplaneeti uuriti põhjalikult 2015. aasta märtsist 2018. aasta märtsini, kui selle ümber tiirles NASA kosmosesond Dawn. Missiooni viimastel nädalatel seiras uurimisaparaat Cerest vaid 35 kilomeetri kauguselt. Tänu kõrgemale lahutusvõimele õnnestus saada teadlastel keha keemilisest koostisest varasemast palju parem ülevaade.

Muu hulgas leiti Cerese pinnalt rohkelt soola. Ühe võimaliku selgitusena jõudis naatriumkloriid kääbusplaneedi pinnale soolvee aurustumisel. Vee päritolu jäi lahtisemaks.

Rühm Itaalia teadlasi leiab nüüd, et tõenäoliselt immitses soolvesi Cerese pinnale selle ühe suurima kraatri all paiknevast veekogust. Kääbusplaneedi sisemuses laiuv ookean asub ligikaudu 40 kilomeetri sügavusel ja selle läbimõõt võib ulatuda sadade kilomeetriteni.

Lisaks soolalademetele viitavad vedelas olekus vee olemasolule ka koonusekujulised künkad, mis tekivad planeedil Maal suure surve alla oleva põhjavee tõttu.

Maria Cristina de Danctis oletab oma Itaalia rahvusliku astrofüüsika ja planeediteaduste instituudi kolleegidega, et ookean on vedelas olekus ka tänaselgi päeval. Hinnanguliselt tekkisid soolalademed paari miljoni aasta eest ehk geoloogilises mõttes suhteliselt hiljuti. Leitud soolad sisaldavad tänaselgi päeval vähesel määral vett. Veekogu jätkuvalt vedelana hoidmiseks peab olema aga Ceres tänaselgi päeval rohkemal või vähemal määral geoloogiliselt aktiivne.

Kuigi võimaliku ookeani soolsus võib muuta selle vägagi eluvaenulikuks, loodavad teadlased tulemuste põhjal, et äärmuslikud eluvormid suutsid või suudavad trotsida karme tingimusi tänaselgi päeval.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.