Astronoomide arvates võib põhjus olla selles, et laike moodustav hele materjal on lenduv ja hakkab päikesesoojuse käes pilvedena üles pahisema.

Ceres on Marsi ja Jupiteri vahelise asteroidide vööndi suurim taevakeha, mille ümber on enam kui aasta tiirutanud NASA kosmosejaam Dawn. Dawn avastaski Cereselt kummalised heledad laigud, mis asuvad kraatrite põhjas ja annavad tunnistust sellest, et Ceres on palju aktiivsem taevakeha kui suurem osa selle lähinaabritest asteroide.

Nüüd on teadlased Tšiilis La Sillas asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi 3,6-meetrise teleskoobi ja HARPSi spektrograafi abil laike lähemalt uurinud ja avastanud nende päevase helenemise. Teiseks on selgunud, et laigud liiguvad ka veidi sedamööda, kuidas Ceres oma telje ümber tiirleb.

Teadlasrühma juht Paolo Moralo ja ta kolleegid leiavad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et tõenäoliselt sisaldavad laigud lenduvaid ühendeid, mis päikesekiirguse toimel üles paiskuvad ja hakkavad siis omakorda sedasama päikesekiirgust tõhusamalt tagasi peegeldama.

Kääbusplaneet Ceres tiirleb küll asteroidide vööndis, kuid mida rohkem seda tundma õpitakse, seda enam selgub, et see erineb asteroididest kõvasti päris. On teada, et Ceresel on palju vett, aga kas vesi on kuidagi nende heledate laikudega seotud, see pole veel selge.