Kääbusplaneet Ceres aurab Päikese soojuses

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kääbusplaneet Ceres aurab Päikese soojuses Autor/allikas: ESA/ATG medialab
Kosmoseteleskoop Herschel leidis tillukese planeedi ümbrusest veeauru.

Kääbusplaneet Ceresel võib olla rohkem vett kui Maal.

Ceres on Marsi ja Jupiteri vahele jääva asteroidide vöö suurim taevakeha. 1801. aastal avastatud umbes 950-kilomeetrise läbimõõduga taevakeha peeti alguses planeediks, seejärel asteroidiks. Kaheksa aastat tagasi jõudsid astronoomid kokkuleppele, et Cerest on paslik nimetada kääbusplaneediks.

Pikka aega on kahtlustatud, et taevakeha on kaetud jääga. 2012. aastal nägi Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaam Herschel Cerese ümbruses veeauru. Kosmoseteleskoop vaatles kääbusplaneeti infrapunaalas ja mitu korda, kuid veeaurule iseloomulik signaal polnud alati tabatav. Nüüd pakuvad kosmoseagentuuri teadlase ajakirjas Nature ilmunud artiklis välja selgituse. 

Veeauru tekkimise ja kadumise põhjus on lihtne – Cerese jäine pind hakkab sulama siis, kui kääbusplaneet päikesele ligineb. Päikesest kaugemale liikumisel aurustumine lakkab.

Herschelil ei õnnestunud Ceresest teravat fotot saada, kuid vaatluste põhjal on selge, et veeaur pärineb kääbusplaneedi kahest piirkonnast. Need on taevakeha ülejäänud pinnast pisut tumedamad ning soojenevad kiiremini.

Kui Ceres on Päikese lähedal, tõuseb pisiplaneedi pinnalt sekundis kuni 6 kilogrammi veeauru. Arvutuste kohaselt on Ceresel nii palju jäätunud vett, et see võib ületada Maa pinnal oleva veehulga.

Täpsemaid andmeid võib oodata paari aasta pärast. 2015. aastal kevadel peaks kääbusplaneedi lähedusse jõudma NASA kosmosesond Dawn. Uurimisjaam hakkab kaardistama Cerese pinda ja kogub andmeid selle keemilise koostise kohta.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: