"Kui nägin krematooriumi ees Harley Davidsonidega sõitvaid mustas nahas ja ogadega kaetud kingadega tüüpe, kes olid oma keha kõik õõnsused metalli täis toppinud, kuid nutsid minu nõo pärast oma silmi peast välja, mõjutas see mind tugevalt. See oli väga liigutav. Nad võisid olla väliselt sedavõrd tugevad ja karmid, kuid tegelikult nad olid sisemiselt hellad. See oli hetk, kus tundsin, et Gunnari nimi tuleb kosmosesse saada," meenutas Amara Graps, Gunnar Grapsi onutütar ja USA planeediteaduste instituudi vanemteadur.

Kolm on kohtu seadus
Mõtte teoks tegemine ei kulgenud sedavõrd ladusalt. "Esimene idee oli panna osa tema tuhast kosmosesondi Dawn pardale, mille kallal 2004. aastal Itaalias töötasin. Praegu uurib NASA sellega kääbusplaneeti Ceres," sõnas planeediteadlane. Urn pitseeriti krematooriumis aga vahaga. Plaan läks vett vedama ja mõtlema tuli hakata sümbolistlikumalt.

Siinkohal tulid appi Amara Grapsi karjäärivalikud. Planeediteadlane avastas 1982. aastal oma kolledžitee alguses NASA reaktiivliikumise labori astronoomi Eleanor Heliniga Maa-lähedase asteroidi. Kehtivate reeglite alusel on selliste taevakehade avastajatel neile nime andmiseks esmaõigus. Aasta pärast Gunnari surma saatiski Amara Helinile vastavasisulise ettepaneku. Kuid juhuse tahtel oli enam kui 900 väikeplaneeti aidata avastanud astronoom parasjagu raskelt haige. Vastust saamata vajus mõte aastateks igavikku.

Tõsisemalt hakkas Amara Graps sellele taas mõtlema möödunud aastal. "Paraku avastasin, et nimetamisõigus aegub kümne aastaga. Sain teada, et keegi teine oli juba minu asteroidile nime andnud," nentis planeediteadlane. Rahvusvahelise Astronoomia Liidu väikeplaneetide keskusega tihedalt seotud kolleegid andsid Amarale nõu saata väikekehade nomenklatuuri osakonnale motivatsioonikiri.

Ilma korraliku nimeta asteroide, mille nimetamisõigused on aegunud, leidub sadu. Sarnaselt mõnele esoteerilisele salaseltsile koguneb laekunud taotluste üle hääletav komisjon kord kuus – täiskuu ajal.

"Niisiis kirjutasime koos Gunnari poja Janiga koos avalduse. Mina esimene variandi ja tema tegi seda omakorda muidugi kümme korda paremaks. Saatsime selle ära ja ootasime ja ootasime," meenutas Amara Graps. Ülejäänu on juba ajalugu. 9. juunil toimunud hääletusel otsustas komisjon anda Belgia astronoomi Henri Debehogne leitud asteroidile 1988 RF9 rööpnime (9024) Gunnargraps.

(9024) Gunnargraps
Võrreldes Gunnar Grapsi endaga võib pidada asteroid võrdlemisi harilikuks. Tegu on Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidivöö kehaga, mis tiirleb selle Päikese-poolses osas. Tähest jääb see oma tiirlemisperioodi vältel keskmiselt 2,25 korda kaugemale kui Maa. Orbiidi põhjal on võimalik aimu saada ka selle tõenäolisest koostisest. Ilmselt sisaldab see küllaltki vähe vett, kuid rikkalikult värvilisi mineraale.

Kehast tehtud pilte Amara Graps veel näinud pole, kuid asteroidi on tema teada pildile püüdnud Arizona ülikooli astronoomid. "Suuruse ja koostise põhjal on tegu küllaltki tavalise kehaga... kuid see asub kosmoses," lisas planeediteadlane.

Nimi taevakaartidele
Ilmselt on nii mõnigi hakanud eelneva peale hellitama mõtteid ka enda või mõne oma lähedase nime sarnaselt taevakaartidele jäädvustamisest. Selleks on Amara Grapsi sõnul mitu võimalust. Esiteks võib saada muidugi sõbraks mõne asteroide uuriva astronoomiga – "Meid on palju ja meile meeldivad sõbrad!" – või hakata ise astronoomiks või planeediteadlaseks.

Tõsi, Eesti ja teiste Baltimaade võrdlemisi kapriisne taevas ja külmad õhtud ei pruugi peibutada inimesi sedavõrd tugevalt, kui Mojave kõrbe kohal avanev taevavõlv, mille korralikult seiramiseks pole ehk isegi palju lasta keevitada oma Volkswagen Põrnika külge metallklamber, millele asetatud teleskoop muudab auto justkui imeväel miniatuurseks tankiks.

Samuti pole kõigil vedamist kosmosevaldkonnas karjääri kaalumiseks juhtuda keskkoolis kokku piisavalt motiveerivate füüsikaõpetajatega. Mitte just iga mentor ei lase tunnis arvutada näiteks miljonite kilomeetrite kaugusel taevalaotust kündvate komeetide tuleviku orbiite.

Üha rohkem on võimalik uute asteroidide avastamises kaasa lüüa aga ka laiemal avalikkusel. "Juba ainuüksi põhivöös leidub neid üks kuni kaks miljonit. Kuigi neist suuremad on juba suures osas leitud, avastatakse väiksemaid ikka ja jälle. Kümnete aastate jooksul tehtud vaatluste käigus on kogunenud suured andmemassiivid, mida pole veel täielikult läbi töötatud," selgitas planeediteadlane. Käsikäes nende digitaliseerimisega palutakse erinevate projektide raames eraldada tavakodanikel andmete analüüsiks arvutiaega või otsida ise fotodelt uusi objekte.

Sealhulgas loodab Amara Graps käima lükata projekti Lätis asuva Baldone'i observatooriumi 34 aasta jooksul kogutud andmete analüüsiks. Kokku haarab arhiiv ligikaudu 25 000 fototaldrikut. Astronoomide algne eesmärk oli uurida süsiniktähti. Hiiglaslikke punaseid hiiglasi, mille atmosfääris leidub rohkem süsinikku kui hapnikku. Ent fototaldrikud kujutavad endast kullakaevandust ka teiste objektide sh komeetide ja asteroidide otsimiseks või juba teada tuntud objektide orbiitide täpsustamiseks.

Asteroidides ja nendes peituvatest loodusvaradest kasu lõikamises võib kätkeda tuleviku kosmoselendude ja -uuringute võti. Neist saaks ehitada orbiidil struktuure, mis muidu kanderakettide raputusi üle ei elaks. Näiteks uurib Amara Graps NASA planeediteaduste virtuaalinstituudis osaliselt selle raames UV-kiirguse spektriosas asteroide katva tolmu omadusi. "Asteroidi-, eriti nende kaevandamist hõlmavatel missioonidel pead nende pinna omadusi teadma. Kõigi tuntud asteroidide omadusi koondav andmebaas oleks väga kasulik," sõnas planeediteadlane.

Tihedalt Luksemburgiga seotud ettevõttel, mille tegemistes Amara Graps kaasa lööb, on selles vallas ka lähimaks 3–20 aastaks konkreetsemad plaanid.

******
Teatud tasandil on 1988 RF9-le Gunnar Grapsi nime andmine märkimas planeediteadlase jaoks ühe ajastu lõppu. "Gunnar oli kõigile teistele perekonnas mõnikord väikene probleem, kuid kõik armastasid teda sellegipoolest. Tema surm raputas tervet perekonda, kuigi balti-läti Grapsid olid olnud surma suhtes terve nõukogude aja tragöödia vältel üllatavalt vastupanuvõimelised," sõnas Amara Graps.

On võimatu ette kujutada, millise jälje jättis see Gaidale, Gunnari õele, kellega oli ta äärmiselt lähedane. Taganema löödud rinnavähk naasis ning Gaida hääbus neli aastat pärast Gunnarit. "Asteroid, mille Jani abiga Gunnari järgi nimetasime, peaks olema seega ka Gaida asteroid...," lisas planeediteadlane.

Amara ja Gunnar Graps ning Gaida Mägi. (vasakult paremale) Autor: Erakogu