„Pealtnägija“ viibis Euroopa Astronautide Keskuses Kölnis, kui paar nädalat tagasi tegid kosmoselendurid esimese reaalse treeningu Eestis välja töötatud lihastoonuse mõõtjaga Myoton.

Mis on müomeeter ja Myoton?

Müomeetri isa on Tartu ülikooli emeriitdotsent Arved Vain, kes nägi 1960ndatel amatöörvõimlejana, kuidas noorte meeste kõõlused järjest purunesid. Aastaid arendust viisid mobiiltelefoni meenutava seadmeni nimega Myoton, mida valmistab samanimeline Eesti teadusfirma. Myoton või müomeeter on seade, millega saab mõõta lihase toonust, elastsust, jäikust.

Myoton või müomeeter on seade, millega saab mõõta lihase toonust, elastsust, jäikust. Allikas: Scanpix

„Kui kosmonaut, astronaut viibib kaaluta olekus pikemat aega, siis tänu sellele, et puudub vajadus hoida skeletti püsti teatud lihased hakkavad kaotama oma toonust. Ja müomeeter on selline riist, mis võimaldab seda lihastoonust, lihase pinget mõõta,“ selgitab EASi nõunik Madis Võõras.

Aleko Peipsi, AS Myoton tegevjuht selgitab, et müomeeter töötab lihtsal põhimõttel. „Seade annab löökotsikuga lihasele hästi kerge löögi ja siis ta registreerib selle löögi tagajärjel lihase reaktsiooni sellele löögile.“

„Pealtnägija“ kohtus tänavu septembris Myotoni juhi Aleko Peipsiga Kölnis, mille äärelinnas asub mitmekümnel hektaril laiuv Saksa kosmoseagentuuri ehk DLR-i peakorter. Kümneid läbirääkimisi ja ekspertiise, sadu katseid ning tuhandeid lehekülgi koostatud dokumente hiljem on käes oluline verstapost.

„Täna hakkavad siin toimuma NASA ja Euroopa astronautide treeningud, kus siis treenitakse neid meie poolt arendatud seadmega, Myotoniga, lihaste mõõtmisi läbi viima kosmoses, rahvusvahelises kosmosejaamas,“ seletab Peipsi.

Väikesest riigist pärit leiutisega jala ukse vahele saamiseks on tulnud end korduvalt tõestada. Üks olulisim koht oli Saksa lennundus- ja kosmosemeditsiini instituut, mis asub samas kompleksis Kölnis.

3500-ruutmeetrises tehnika viimase sõna järgi sisustatud laboris on kaheksa sektsiooni, mida saab vajadusel maailmast eraldada ja luua äärmuslikke tingimusi, et uurida nende mõju inimesele. Keskuse uhkus on 3,8-meetrine inimtsentrifuug, mis tekitab kuni kuuekordse raskusjõu.

Inimesed 60 päevaks pea alaspidi

Kõige radikaalsem uuring toimus mullu. „Võeti kaks gruppi vaatlusaluseid, kummaski grupis 12 inimest. Nad pandi pea alaspidi, 6 kraadise nurga all pea allapoole, jalad ülespoole, 60 päevaks selili voodisse.“

See asend paneb südame ja veresoonkonna kõige enam sarnasesse olukorda nagu oleks inimkeha kosmoses.

Ühel grupil lubati mõistlikult natukene treenida ehk teha väga kindlaid harjutusi, et koormata teatud lihasgruppe. Teine grupp siis pidi olema n-ö ilma treeninguta. Kui inimene on 60 päeva liikumatult voodis olnud, siis peab ta mõne päeva pärast seda n-ö õppima uuesti käima ja tal läheb tükk tegemist enne, kui ta oma esialgse füüsilise vormi taastab.

Sellest hoolimata on taolistesse katsetesse tahtjaid ukse taga järjekorras. Tihti on tegu inimestega, kes ei osutunud valituks astronautide programmi, kuid tahavad siiski panustada. Lisaks sai kolmekuusel katsel osaleja 15 000 eurot.

Just selle katse tulemusel antigi lõplik roheline tuli, et Myoton võetakse kosmosesse kaasa.

Eesmärk ongi veel tõestada, et Eesti seade tegelikult kosmoses töötab ja kui töötab, siis järgmine peatus on juba Kuu või Marss. Tegelikult pole uuringutest abi ainult astronautidele, vaid ka neuroloogiliste ja lihashaigustega patsientidele maa peal, kinnitavad teadlased. Üle jääb vaid oodata pilte ja uudiseid ISSi pardalt.