Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eesti teadlased testisid oma leiutist kaaluta oleku katsetes
Kosmose vallutamises osalemise ambitsioonidest on Eestis palju
räägitud, selles on aga kõige kaugemale jõudnud firma Myoton, sest
täpselt kolm nädalat tagasi osalesid eestlased Prantsusmaal kaaluta
oleku katsetes.
See on esimene kord iseseisva Eesti ajal, kui meie teadlased teevad katseid kaaluta olekus. Leiutis, mida kosmoselähedastes tingimustes testitakse, on esmapilgul mobiiltelefoni välimusega seade Myoton, vahendas "Pealtnägija".
Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) nõunik Madis Võõras märkis, et kui kosmonaut viibib kaaluta olekus pikemat aega, siis selle tõttu, et puudub vajadus hoida skeletti püsti, hakkavad teatud lihased kaotama oma toonust. "Müomeeter on selline riist, mis võimaldab seda lihastoonust, lihase pinget mõõta," lisas ta.
ASi Myoton juhataja Aleko Peipsi sõnul töötab see meetod väga lihtsal põhimõttel. "Seade annab löökotsikuga lihasele hästi kerge löögi ja siis registreerib selle löögi tagajärjel lihase reaktsiooni löögile. Selle tulemusel saadakse kustuv võnkumine. Ja kustuva võnkumise pealt arvutatakse need parameetrid. /.../ See kõik kokku võtab aega umbes 0,2 sekundit".
Müomeetri isa on Tartu ülikooli emeriitdotsent Arved Vain, kes nägi 1960ndatel amatöörvõimlejana, kuidas noorte meeste kõõlused järjest purunesid. Paarkümmend aastat hiljem kujunes sellest idee käepäraseks lihaste mõõtmise aparaadiks. Aastaid kestnud arenduse ja tootedisaini kroon on punane mudel Myoton, mida valmistab nüüd samanimeline Eesti firma.
EAS on ühelt poolt Euroopa kosmoseagentuuri esindaja Eestis ja samaaegselt meie esindaja seal. EASi tiiva all on hetkel 12 Eesti teadusasutuse ja firma kosmosepotentsiaaliga projekt. Neist kõige kaugemal on jõudnud just Myoton, mille arendust EAS toetas 250 000 euroga. See, et kosmoseagentuur Eesti leiutise vastu nii tõsist huvi üles näitas, oli suur üllatus. Kõnekas on, et päevast, mil eestlased taotlesid võimalust aparaati kaaluta olekus testida, päevani, mil seda võimaldati, kulus vaid kaheksa kuud.
Kosmoseagentuuri jaoks teeb katselende firma NoveSpace, mille baaslennujaam on Bordeax. Eksperimendiks kasutatakse pealtnäha tavalist Airbus 300, mis on umbes kaks korda suurem kui Estonian Airi suurimad lennukid. Seest on salong enamjaolt tühjaks tehtud ja jagatud kontrollkeskuseks ning mitmeks katsealaks. Seinad ja põrandad on polsterdatud. Paraboollennuks kutsutakse seda seepärast, et trajektoor on sõna otseses mõttes parabooli kujuline.
Eestlaste põhieesmärk oli lihtne – kontrollida, kas nende riistapuu töötab kaaluta olekus. Võõrase sõnul selgus, et tõesti töötas ja mõõtis väga hästi. Eksperimendi jaoks tehti novembri lõpus kolm lennupäeva, iga päev 30 parabooli. Kulud, mis on kinnitamata andmetel 90 000 eurot inimese kohta ühel lennul, kandis kosmoseagentuur.
Ees seisab veel hulk katseid ja katselende kaaluta olekus, aga eesmärk on jõuda ühel päeval Myotoniga rahvusvahelisse kosmosejaama ISS ja kui unistada, siis miks mitte ka Marsi missioonile.
Vaata veel videot saatest "Pealtnägija"
See on esimene kord iseseisva Eesti ajal, kui meie teadlased teevad katseid kaaluta olekus. Leiutis, mida kosmoselähedastes tingimustes testitakse, on esmapilgul mobiiltelefoni välimusega seade Myoton, vahendas "Pealtnägija".
Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) nõunik Madis Võõras märkis, et kui kosmonaut viibib kaaluta olekus pikemat aega, siis selle tõttu, et puudub vajadus hoida skeletti püsti, hakkavad teatud lihased kaotama oma toonust. "Müomeeter on selline riist, mis võimaldab seda lihastoonust, lihase pinget mõõta," lisas ta.
ASi Myoton juhataja Aleko Peipsi sõnul töötab see meetod väga lihtsal põhimõttel. "Seade annab löökotsikuga lihasele hästi kerge löögi ja siis registreerib selle löögi tagajärjel lihase reaktsiooni löögile. Selle tulemusel saadakse kustuv võnkumine. Ja kustuva võnkumise pealt arvutatakse need parameetrid. /.../ See kõik kokku võtab aega umbes 0,2 sekundit".
Müomeetri isa on Tartu ülikooli emeriitdotsent Arved Vain, kes nägi 1960ndatel amatöörvõimlejana, kuidas noorte meeste kõõlused järjest purunesid. Paarkümmend aastat hiljem kujunes sellest idee käepäraseks lihaste mõõtmise aparaadiks. Aastaid kestnud arenduse ja tootedisaini kroon on punane mudel Myoton, mida valmistab nüüd samanimeline Eesti firma.
EAS on ühelt poolt Euroopa kosmoseagentuuri esindaja Eestis ja samaaegselt meie esindaja seal. EASi tiiva all on hetkel 12 Eesti teadusasutuse ja firma kosmosepotentsiaaliga projekt. Neist kõige kaugemal on jõudnud just Myoton, mille arendust EAS toetas 250 000 euroga. See, et kosmoseagentuur Eesti leiutise vastu nii tõsist huvi üles näitas, oli suur üllatus. Kõnekas on, et päevast, mil eestlased taotlesid võimalust aparaati kaaluta olekus testida, päevani, mil seda võimaldati, kulus vaid kaheksa kuud.
Kosmoseagentuuri jaoks teeb katselende firma NoveSpace, mille baaslennujaam on Bordeax. Eksperimendiks kasutatakse pealtnäha tavalist Airbus 300, mis on umbes kaks korda suurem kui Estonian Airi suurimad lennukid. Seest on salong enamjaolt tühjaks tehtud ja jagatud kontrollkeskuseks ning mitmeks katsealaks. Seinad ja põrandad on polsterdatud. Paraboollennuks kutsutakse seda seepärast, et trajektoor on sõna otseses mõttes parabooli kujuline.
Eestlaste põhieesmärk oli lihtne – kontrollida, kas nende riistapuu töötab kaaluta olekus. Võõrase sõnul selgus, et tõesti töötas ja mõõtis väga hästi. Eksperimendi jaoks tehti novembri lõpus kolm lennupäeva, iga päev 30 parabooli. Kulud, mis on kinnitamata andmetel 90 000 eurot inimese kohta ühel lennul, kandis kosmoseagentuur.
Ees seisab veel hulk katseid ja katselende kaaluta olekus, aga eesmärk on jõuda ühel päeval Myotoniga rahvusvahelisse kosmosejaama ISS ja kui unistada, siis miks mitte ka Marsi missioonile.
Vaata veel videot saatest "Pealtnägija"
