Astronaudid järjestasid orbiidil tundmatute bakterite DNA ({{commentsTotal}})

Astronaudid tuvastasid esimest korda rahvusvahelises kosmosejaamas kohapeal, kes seal peale nende elab.
Astronaudid tuvastasid esimest korda rahvusvahelises kosmosejaamas kohapeal, kes seal peale nende elab. Autor/allikas: NASA

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) meeskonnaliikmed järjestasid esimest korda selle pardal elavate tundmatute mikroorganismide DNA. Kuigi analüüsi põhjal oli tegu tavaliste maiste mikroobidega, tõotab demonstratsioonist tulevikus siiski kasu tõusta.

Muu hulgas tõestab see teadlaste võimekust järjestada pärilikkusainet mikrogravitatsiooni tingimustes ja teistel planeetidel – kaugel klassikalistest laboratooriumitest. Võimalik kasu avaldub ka lühemas plaanis. Projekti üheks peaeesmärgiks on astronautide haigestumise korral välja selgitada, kas neid vaevab mõni bakteriaalne nakkus. Inimesed heidavad oma lähiümbrusse iga tund pea 40 miljonit bakterit. Seeläbi kubisevad nendest ka kosmosejaama seinad.

Seni on bakterite liigi määramine nõudnud aga proovide analüüsiks maale saatmist. Pikaajalisemate ning astronaute Maast kaugemale viivate missioonide puhul pole see aga võimalik.

Bakterite DNA kohapeal uurimiseks pidid astronaudid eesotsas Peggy Whitsoniga kasutama kahte protsessi. Esiteks pidid nad paljundama DNA-d polümeraasi ahelreaktsiooni abil. See haarab algsetest DNA lõikudest miljonite koopiate valmistamist. Seejärel toimetati pärilikkusaine Petri tassidelt katseklaasi ja kasutati selle järjestamiseks käeshoitavat DNA-järjestajat. Sedavõrd väikeste mõõtudega seadmed on jõudnud argikasutusse viimase paari aastaga.

Kogutud andmed saadeti tagasi Maale, kus kõrvutati neid juba andmebaasides leiduvate järjestustega. "Nägime analüüsil kohe ühte mikroorganismi, siis teist ja need olid täpselt need, mida me kosmosejaamast kogu aeg leiame," selgitas NASA pressiteates mikrobioloog Sarah Wallace. Uuritud mikroobid ise saadeti tagasi Maale möödunud aasta septembris.

Kosmosejaamas tehtud analüüsil põhinevad järeldused pidasid paika. Teisisõnu on võimalik kasutatud tehnikaga jõuda usaldusväärsete tulemusteni ka tavalistest laboritest kaugemal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: