Rahvusvaheline kosmosejaam kubiseb tuhandetest bakteriliikidest ({{commentsTotal}})

Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) on vabaks kosmoseteaduse testplatvormiks mitmete arendustele riigist sõltumata.
Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) on vabaks kosmoseteaduse testplatvormiks mitmete arendustele riigist sõltumata. Autor/allikas: NASA/Wikimedia Commons

Maa orbiidil tiirleva rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) sisepindadel elutsev bakterikooslus ei erine oma ülesehituselt kuigi palju tüüpilisest kodust leitavast mikroobide kogumist, järeldavad ISS-ist Maale läkitatud proove uurinud teadlased.

Kokku tuvastas töörühm 15 erinevast paigast võetud proovide analüüsil 12 554 bakteriliiki. Kõige rohkem meenutas kooslus võrdlusmomendi loomiseks kasutatud maistest bakterikogumitest näiteks elutoa või köögi pindadel elutsevaid kooslusi. Selle täpne liigiline koosseis erines viimastest kohati siiski märkimisväärselt. Suurem osa astro- ja kosmonautidega koos elavatest liikidest olid aga teadlaste sõnul inimestele täiesti ohutud.

„Meil oli hea meel näha, et liigiline mitmekesisus oli suhteliselt kõrge. See näitab, et tegu polnud haiglase bakterikooslusega,“ märkis uurimuse esimene autor Jenna Lang, California Davise ülikooli järeldoktor. Eelnevate katsete käigus on leitud, et liigilise mitmekesisuse langus suurendab võimalust haigusi tekitavate mikroobide vohamiseks. Võimalus koosluse loomulikul teel taastumiseks on muust maailmast isoleeritud tingimustes olematu. Seetõttu on teadlased näinud seda plaanitavate pikemate kosmosereiside puhul ühe võimaliku riskitegurina.

Proovide kogumisel tuli teadlastele 2014. aasta mais appi Jaapani astronaut Koichi Wakata. Muu hulgas käis ta vatitikkudega üle ISS-i pardal olevad telefonid, käsipuud, ventilatsioonisüsteemi võred ja sülearvutite klaviatuurid. Samas ei saanud ta võtta proove näiteks kosmosejaama köögist, sest see asus keelu alla olevas venelaste moodulis. Tualetti peeti ebasobivaks bioohutuse kaalutlustel. Proovid pandi seejärel külmikusse ja saadeti esimesel võimalusel eraettevõtte SpaceX kosmoselaevaga tagasi Maale.

Kuigi proovidest ei leitud hirmuäratavaid ja muteerunud kosmosebaktereid, pakkusid tulemused teadlaste jaoks siiski väikest üllatusmomenti. Kõige tähtsamaks kosmosejaama sisemust koloniseerivate bakterite allikaks on seal elavad inimesed. Samas sarnases selle pindadel moodustunud kooslus ikkagi rohkem elututel pindadel nähtavatele mikroobikogumitele, kui näiteks inimeste sees või nende keha pinnal elutsevatele kooslustele.

Langi uuring ilmus vaid mõned pärast uudisteagentuuri ITAR-TASS teadet, et baktereid leiti ka ühe kosmosejaama mooduli pinnalt võetud proovidest. Kosmonaut Anton Škaplerov rõhutas, et mooduli orbiidile saatmise ajal neid seal polnud: „need on tulnud avakosmosest ja langenud (jaama) välispinnale“. Leidu pole kirjeldatud ERR Novaatorile teadaolevalt üheski teaduskirjas. Seetõttu on leiu tähtsuse ja kasutatud sõnastuse üle veel vara spekuleerida.

Selgelt maist päritolu baktereid leiti artikli kohaselt ka jaama välisküljel hoiustatud tahvelarvutitelt, millega loodetakse uurida avakosmose mõju elektroonikaseadmetele. Nende pinnal elutsenud mikroobid olid elus ka kolm aastat hiljem, vaatamata vaakumile, -150 ja +110 °C vahel kõikuvale temperatuurile ning elusorganismide jaoks reeglina surmavale kosmilisele kiirgusele. See tõstatab taas mure tahtmatult teiste planeetide ja kuude saastamisest Maalt pärit mikroobidega.

Selle aasta alguses ilmunud töös nenditi, et paar vetikaliiki suudab trotsida kosmost iseloomustavaid tingimusi vähemalt 16 kuud. Kolm aastat varem, 2014. aastal leiti jaama illuminaatorite puhastamisel nende välispinnalt tavaliselt ookeanis elavat planktonit.

Langi ja ta kolleegide töö ilmus ajakirjas PeerJ.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: