Samblik pidas avakosmoses poolteist aastat vastu
Samblikud on kummalised tegelased. Liitorganismid, mis koosnevad koos elavatest seentest ja vetikatest. Ühest küljest võivad nad olla õhureostuse suhtes nii tundlikud, et neid peetakse lausa looduslikuks keskkonnaseisundi indikaatoriks. Teisest küljest aga väga vastupidavad külmale, kuumale ja kuivale. Tuleb välja, et ka avakosmose oludes võivad samblikud hästi vastu pidada.
Teadlased on nüüd uurinud samblikku, mis on poolteist aastat järjest sõitnud kaasa rahvusvahelise kosmosejaamaga ISS. Jaama välisküljele kinnitatud karbis pidi punakas korpsamblik Xanthoria elegans taluma nii ultraviolettkiirgust, kosmilist kiirgust kui ka vaakumi. Selle ekstreemse reisi järel Maale tagasi toodud samblikust oli tervelt 71 protsenti elus ja terve.
Sieglinde Ott Saksamaalt Düsseldorfist Heinrich Heine ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad sellest ajakirjas International Journal of Astrobiology.
Punakat korpsamblikku on ka varem kosmosesse sõidutatud, aga mitte kunagi veel nii kaua kui seekord. Seda laadi uuringud aitavad teadlastel paremini mõista, kuidas võiks elusolendid põhimõtteliselt kivitükkide peal või sees ühelt planeedilt teisele levida. Seesugust elu levikut nn litopanspermiat on mõnede astrobioloogide arvates meie Päikesesüsteemis ette tulnud
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Journal of Astrobiology