TTÜ uuring: kolm tegurit, mille abil jõuab teadus ettevõtlusse ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise koostöö õnnestumisele aitavad kaasa sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid (mida toetab nt inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel) ning sarnane erialane taust.
Rahvusvahelise koostöö õnnestumisele aitavad kaasa sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid (mida toetab nt inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel) ning sarnane erialane taust.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste osalusel valminud uuringust selgub, et on teatud kriteeriumid, mille täitmisel on osa maailma ülikoole edukamad oma teadustöö viimisel ettevõtlusesse. Mis need on?

„Meie uurimusest järeldub, et kuigi ülikoolid ja ettevõtted on organisatsioonidena väga erinevad, aitavad rahvusvahelise koostöö õnnestumisele kaasa lisaks veel kolm tegurit: sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid, mida toetab näiteks inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel, ning sarnane erialane taust,“ selgitab Merle Küttim TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi teadur.

Ülikoolide oluline panus ühiskonda on nende teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega. Koostöövorme on erinevaid, aga kõige üldisemalt võib vahet teha ühelt poolt ühisprojektidel, tellimustöödel, konsultatsioonidel ning teisalt kommertsialiseerimisel. Just viimast analüüsiti antud uurimisprojektis, kuhu Küttim kuulus rahvusvahelise uurimisrühma koosseisus.

Hiljuti ilmus neilt teadusajakirjas Technological Forecasting and Social Change projekti tulemusi kajastav artikkel „Kuidas kommertsialiseerida ülikoolis loodud teadmisi rahvusvaheliselt? Institutsionaalsete mõjutegurite võrdlev analüüs.“

Kommertsialiseerimine hõlmab leiutiste patenteerimist ja litsentseerimist ning spin-off ettevõtete loomist, mille puhul teadlased kasutavad ülikoolis loodud tehnoloogilisi lahendusi äritegevuses.

Uurimisprojektis vaadeldi kaheksat ülikoolide ja ettevõtete rahvusvahelise koostöö juhtumit neljas riigis (Inglismaal, Indias, Portugalis ja Eestis). Ülikoolidest analüüsiti lisaks TTÜle veel Manchesteri ülikooli, Delhi tehnoloogiainstituudi ja Lissaboni ülikooli patentide litsentseerimist ja spin-off ettevõttete loomist. Analüüsiti ka erinevaid ülikooli ja ettevõtte koostöö katkemise tegureid.

Kolm tähelepanuväärset uuringuleidu teaduse jõudmiseks ettevõtlusesse:

  1. Eduka teadmussiirde näitena saab tuua Manchesteri ülikooli, mille juurde loodud University of Manchester Intellectual Property (UMIP) haldab ülikooli intellektuaalomandit.
  2. Patentide aktiivsed kasutajad on eelkõige nende riikide ettevõtted, kus intellektuaalomandi kuuluvus on väga täpselt reglementeeritud.
  3. Ülikoolides, kus ei ole piisavalt aktiivset toetust rahvusvahelisele kommertsialiseerimisele, võivad selle tühimiku täita nn vahendajad, kes patente kokku ostavad.

Mõistagi on koostöö mõjutegurite osas ülikooli intellektuaalomandi edukakas rahvusvaheliseks kommertsialiseerimiseks vajalikud ühtne keeleruum ning seadusandlik raamistik, näiteks regulatsioon, mis välistab pettuse ning sätestab osapoolte õigused ja kohustused.

Aastatel 2012-2016 analüüsis rahvusvaheline teadlaste rühm Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti „Crossing Boundaries: Knowledge and Technology Transfer and Innovation“ raames ülikoolides loodud teadmiste ettevõtluses kasutusele võtmise mõjutegureid. Uurimisrühma kuulusid lisaks TTÜ teadlastele ka Inglise, India, Portugali ja Venemaa teadlased.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: