Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN liikmed tegid 2016. aastal investeeringuid 84 ettevõttesse kokku 8,82 miljoni euro eest, selgub ülikoolide ühisuurngust. Eestis on praeguseks kümmekond ühisrahastusplatvormi, mille kaudu investeerimine on laiendanud alustavatesse ettevõtetesse investeerijate ringi.

Innovaatilisi äriprojekte alustavatesse ettevõtetesse investeerides tuleb arvestada suuremate riskidega, kui pikka aega turul tegutsenud ja positiivse rahavoo saavutanud ettevõtete puhul. Samas võib edukas koostöö kiirele kasvule ja uuendustele orienteeritud ettevõtlustiimiga tuua investorile suurt tulu ja uudse ärimudeli rakendamise toetamisest saadud eneseteostuse.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames uuriti Estonian Business Schooli, Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli koostöös ettevõtjate ja investorite koostöö takistusi ja arusaamu teadmistest ning oskustest, mis edu saavutamiseks vajaksid täiendamist.

Küsitleti ja intervjueeriti 19 äriinglit ehk investorit, 17 investeeringuid kaasanud ettevõtjat ja kahe suurema ühisrahastusplatvormi Fundwise ja Funderbeam arendajaid. Intervjueeritute hulgas on erinevate rahaliste võimalustega investoreid. On neid, kelle jaoks võimalik investeeringumaht aastas piirdub 10 000- 20 000 euroga, aga ka neid, kes saavad alustavatesse ettevõtetesse investeerida mitusada tuhat eurot aastas. Ettevõtjatest intervjueeriti nii edukalt kui mitteedukalt investeeringuid kaasanud ettevõtjaid.

Richard Branson, üks TransferWise'i investoritest. Autor: PA Wire/Press Association Images

Ettevõtjate ja investorite arusaamade erinevus kui arengut takistav tegur

Selgus, et investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistuste osas on mõneti erinevad. Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldasid, et peamine takistus on investeeringuks küsitava summa suurus või oskamatus investeeringuvajadust piisavalt põhjenda. Investorid rõhutasid siiski nähtavat vastuolu idee leidmisega kaasneva vaimustuse ja hilisemaks järjekindlaks rakendamiseks vajaliku motivatsiooni ja koostöövõime vahel. Investori jaoks hea ettevõtlustiim „hoiab fookust ja on valmis minema läbi seinte“.

Investorid peavad veel probleemiks ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist.

Ettevõtjad ootavad investoritelt aga suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist. Mõlemad osapooled olid siiski ühel meelel, et alustava ettevõtluse puhul on oluline ettevõtlustiimi ja investorite usaldus ning süstemaatiline infovahetus.

Mida saaksid ettevõtjad teha, et rahastust paremini kaasata?

Investorite arvates peaksid ettevõtjad täiendama oma oskusi eeskätt oma idee turul testimise ja klientidelt tagasiside saamise osas. Investorid rõhutasid ka ettevõtjate meeskonnatöö oskuste arendamise vajadust. Samuti soovitasid investorid ettevõtjatel jagada oma äriidee elluviimine etappideks ja seada vahe-eesmärke, mis toetab nende hinnangul rahastuse saamist. Ettevõtjad ise peavad oluliseks koolitusi uute turgude ja koostöövõrgustike leidmiseks. Samuti tähtsustasid nad intellektuaalomandi kaitsega seonduva arendamist. 

Praktilise õppe olulisus

Enamik intervjueeritud äriingleid arvas, et kõige efektiivsem on õppida just praktilise investeerimistegevuse kaudu. Seda põhimõtet hakkas kasutama ka EstBANis. Näiteks alustati 2017. aasta kevadel võrgustiku liikmetele suunatud programmiga, mis seostab koolitust ja tegelikku investeerimist.

Ka Tartu ülikooli ettevõtluse lektori Liina Jolleri sõnul on ettevõtlusõppe raames oluline just praktiliselt protsess läbi teha. „Ideed, mida ettevõtlusõppe raames grupitööna arendatakse, viiakse harva lõpuks edukalt ellu. Samas kogemused meeskonnatööst ja idee elujõulisuse testimisest on hädavajalikud oskused selleks, et tulevikus juba oma põhierialaga seotud teaduspõhiseid äriideid ellu viia, sealhulgas selleks vajalik rahastus leida.”

Kuna ühisrahastuse platvormide areng on olnud kiire hoolimata lühikesest tegutsemise ajast,  on investeeringute mõlema osapoole ehk ettevõtja ja investori teadlikkus ja oskus selles keskkonnas tegutseda ebapiisav.  

Kokkuvõttes tõdeti üksmeelselt, et erinevate ettevõtluse osapoolte omavaheline kommunikatsioon ning nende varakult kokkuviimine hariduses juba (ettevõtlus)õppe protsessis aitaks olulisel määral kaasa tulevaste ettevõtjate ja investorite koostöö laabumisele.

---

Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" käsitles äriinglite, ühisrahastuse ja jagamismajanduse teemat ning sealt selgus, et ühisrahastus on üha enam viis, kuidas ettevõtted investeeringuid saavad. Need investeeringud võivad ulatuda keskmiselt 80 000 kuni 250 000 tuhande euroni.

8.detsembril leiab aset Tartu ülikooli, Tartu linna ja kohaliku start-up kogukonna koostöös sündiv sTARTUp Day ärifestival, mille üheks eesmärgiks on investorite ja idufirmade kokku toomine. Kuna 7. detsembril leiab aset ka Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN 5. aastapäeva juubeligala, oodatakse selleaastasele festivalile erakordselt palju ingelinvestoreid. Ühe esinejana astub lavale California Berkeley ülikooli õppejõud ja investor Rick Rasmussen, kes ootab ürituselt võimalust ka ise midagi õppida: „Eestil on väga hea maine ettevõtluse ja ettevõtete juhtimise osas, mistõttu ootan eelkõige ideede vastastikust vahetamist.”