Galerii ja video: Toompeal marsiti teaduse toetuseks ({{commentsTotal}})

{{1523693100000 | amCalendar}}
Foto: Sander Koit/ERR

Laupäeval, 14. aprillil toimus Tallinnas ja mujal maailmas Teadusmarss 2018 eesmärgiga meenutada avalikkusele teadussaavutuste hindamatut rolli meie igapäevaelus.

Eestis taheti ühtlasi juhtida tähelepanu teaduse rahastamisega seotud probleemidele ning tuletati riigikogule ja valitsusele meelde nende ammust lubadust eraldada teadusele 1 protsent sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia arst-resident Anu Planken kaitses doktorikraadi Helsingi ülikoolis ning tegelenud teadustööga üle kümne aasta ja on nüüd Eestis tagasi, sest tahab teha siin teadust. Tema uurimisvaldkond on onkoloogia, täpsemalt melanoomid ning rinna- ja soolevähk. Teadusmarsil osales ta sooviga, et riik väärtustaks enam arstiteadust ja patsientidel oleks tulevikus ravimeid.

"Ma näen oma igapäevaelus ja ka patsientidega suhtluses ja tegevuses väga palju probleeme, mida ma tahaksin ka uurida ja lahendada ja leida uusi lahendusi patsientide jaoks," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale". Plankeni sõnul napib raha näiteks laboritööks.

 

Maaülikooli hüdroloogia ja kalanduse professor Kalle Olli ütles, et riik ei tohiks ühe käega andes teisega võtta.

"On lihtne näidata, et teaduseelarve tõuseb, kui maksud kas siis otseselt või kaudselt sellele suurenevad. Netotulemus võib olla vähenemine, näiteks," selgitas ta.

Olli ütles, et teda paneb muretsema ühiskonnas tekkinud kujutelm justkui oleks Eesti teaduse hea käekäik iseenesest mõistetav ja selle säilimiseks poleks justkui midagi vaja teha.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vaemteadur Liisi Keedus on õppinud Euroopa ülikoolis Firenzes ning on teinud teadustööd Inglismaal Yorki ülikoolis. Ta ütles, et Euroopa teadusnõukogu grant on talle andnud vabaduse viieks aastaks oma teadustööga tegeleda. Tema sõnul on teadlastel keeruline Eestisse tagasi tulla.

"Üks probleem on kindlasti rahastuse küsimus, millest täna väga palju räägitakse. Üks protsent SKT-st võiks Eesti teadusele väga palju head teha," märkis ta.

Haridusminister Mailis Reps ütles, et hetkel moodustab teadusele mõeldud raha vaid 0,81 protsenti SKT-st.

"Aga teistpidi, me võime olla nii palju rahul, et viimased kaks aastat pole see langenud. Ja mida mittelangemine majanduskasvu juures tähendab - ikkagi olulist tõusu teaduse reaalses rahastamises. Nii et ühtepidi, rahul ei saa olla, aga viimased paar aastat on seis oluliselt parem," selgitas minister.

Reedel lepiti riigi eelarvestrateegia arutelul kokku, et tuleval aastal panustatakse teadusse ja innovatsiooni täiendavalt üle 20 miljoni euro. Reps ütles, et järgmise aasta ambitsioon on üle 30 miljoni.


Toompea Lossi väljakul toimus teaduse-ja kõrghariduse muredele ja rõõmudele pühendatud kõnekoosolek, kus omapoolse sõnavõtuga esines haridus-ja teadusminister Mailis Reps. Teadlaste poolt võtsid sõna maailma 1 protsendi enimtsiteeritud teadlaste hulka kuuluv Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru, Tallinna Ülikooli ERC grandi toonud Liisi Keedus, itaalia päritolu Tallinna Ülikooli semiootika professor Daniele Monticelli jt. Samuti kõnelesid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ning Tartu Ülikooli Nõukogu liige Ants Nõmper.

Lossi platsil toimus ka eeskätt lastele suunatud teadusteemaline üritus, mida sisustavad geeniusest leidur ning teaduse populariseerija Aare Baumer, teadusteater Kolm Põrsakest ja sõbrad.

Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikidest alguse saanud Teadusmarsi liikumine leidis kiiresti palju poolehoidjaid. Nii näiteks toimuvad laupäeval Tallinna-aktsiooniga sarnased üritused veel enam kui 230 linnas üle maailma, eesmärgiga juhtida tähelepanu teaduse olulisusele ning teadlaste probleemidele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Merili Nael, Tiina Jaakson



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: