Eestil on lootust CERNiga liituda kõige varem aasta pärast
Ligikaudu pooleteise aasta eest käisid Eesti teadlased välja mõtte, et Eestist võiks saada Euroopa Tuumauuringute Keskuse ehk CERNi liikmesriik. Tegu on pika ja kuluka protsessiga, kuid nüüd CERNist esmasele pöördumisele saadud vastus annab lootust, et Eesti liikmelisus saab lähiaastatel teoks.
Liikmelisus võimaldaks Eesti teadlastel teha otse koostööd CERNiga, Eesti ettevõtted saavad osaleda tippteadusasutuste hangetes ja meie inseneridel saaksid teha tihedamat koostööd maailmatasemel ametikaaslastega, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta kümme inseneri.
Kuna teadusmahukas arendustöös saavad osaleda ka ettevõtted, oleks CERNi liikmelisusel mõju ka majandusele.
Milleks CERNi liikmelisus hea on?
CERNis tegeletakse ka füüsika fundamentaaluuringutega, mis sobib hästi kokku Eesti ülikoolide füüsikute tegemistega. Teiste hulgas on lepingulistes uurimisprojektides osalenud nii Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kui ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi teadlased (KBFI). Kuid selleks, et Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid CERNis patenteeritud tehnoloogiaid kasutada, on vaja CERNi liikmelisust.
Mis on võimalikud kitsaskohad?
CERNi liikmelisus nõuab aastas ligi miljonit eurot. Seda võib muidugi võtta kui investeeringut, mis tuleb teaduse ja ettevõtluse koostöö kaudu majanduskasvuna tagasi. Kuid ühtlasi tähendab see, et Eestil oleks vaja tööstust, mis on huvitatud tehnoloogiatest, millega CERNis tegeletakse. See, küsimus, kas meil sellist tööstust on, on valitsuste tasandil praegu vastuseta.
Küll aga on näiteks KBFI asedirektor Mario Kadastik ERR Novaatorile 2017. aastal antud kommentaaris toonud välja, et Eesti eelis on just väikesed elektroonikaettevõtted, kes suudavad kasutada ära CERNi tehnoloogiaid. Näiteks kui on vaja mingit spetsiifilist elektroonikalahendust, siis suurtel tööstusettevõtetel ei ole paindlikkust ega tahtmist ümber seadistada oma tootmisliine, et toota näiteks vaid kümmet vajaminevat andurit. Küll aga saaksid seda teha väikesed elektroonikafirmad, mida Eestis on.
"Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERN-is pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks," ütles peaminister Jüri Ratas, kes külastas CERN-i tänavu jaanuaris.
Veebruaris toetas valitsus Ratase ettepanekut taotleda Eesti liitumist CERNiga. Positiivne tagasiside esmasele pöördumisele tähendab, et nüüd esitab valitsus CERN-i nõukogule ametliku taotluse, misjärel algavad ettevalmistused liitumiseks. "Liitumisläbirääkimised on pikk teekond. Kõige varem jõuame lepingu allkirjastamiseni aasta pärast," selgitas Ratas.
22 liikmesriigiga CERN haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERNiga liitumist toetab ka Teadus- ja Arendusnõukogu, mis arutas ühinemisel avanevaid võimalusi eelmise aasta märtsis.
CERNi liikmelisusega on arvestatud 2018-2021 riigieelarve strateegias 1,43 miljoni euroga aastas alates 2019.