Riina Koris Estonian Business Schoolist ja Anders Örtenblad Norra Agderi Ülikoolist leidsid, et praegune süsteem on muutnud ülikoolide ärikoolid otsekui tehasteks. Enam pole seal esikohal uued teadmised ja õpetamine. Nüüd on eesmärk hoopis avaldada võimalikult palju teadusartikleid ja teha seda kõrge tasemega mainekates rahvusvahelistes ajakirjades. 

Analüüs tõi esile, et niisuguse trendi mõjul meenutab akadeemiline maailm spordiväljakut, kus teadlased pigem võistlevad, kui teevad koostööd. Kehtiv süsteem põhjustab teadlastes tohutut stressi ja põletab neid läbi.

Ajakirjas Management in Education ilmunud uuringus pakuvad autorid välja mitu lahendust. Näiteks võiks igale teadlasele kehtestada piirangu, mis lubaks tal avaldada ainult ühe artikli, raamatu või raamatupeatüki aastas. Samuti võiks kolleegide abistamist premeerida sama palju kui avaldamist ennast. Kolmandaks võiks artikli autoriks pidada pigem kollektiivi kui üksikut inimest.

Miks on see aga nii tõsine probleem? Teadlaste sõnul viivad murekoha juured akrediteerimis- ja edetabeli-agentuuridesse. Nemad kehtestavad reegleid, mille järgi sõltub ülikoolide maine just avaldatud teadustöödest ja tsiteerimiste arvust, mitte tingimata teadmiste kvaliteedist ja sisust. 

See on viinud olukorrani, kus paljud trükivalgust näinud artiklid pole tegelikult kuigi olulised ega mõjukad. Näiteks on alates 1990. aastatest saadetud meditsiiniajakirjadele üha enam võltsitud andmeid.

Teisisõnu loeb praeguse süsteemi mõjul rohkem see, kus sa avaldad, mitte see, mida sa avaldad. See takistab omakorda teadmiste arengut. Teadlased aga ise protestima ei kipu, sest nad on süsteemi sees lõksus. Piltlikult öeldes peavad nad ellujäämiseks lihtsalt kaasa mängima, isegi, kui see neile ei meeldi. Kõige selle valguses tuleks akdeemiline kirjastamissüsteem uuringu autorite sõnul põhjalikult ümber teha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.