Üha enam teadusartikleid eemaldatakse vähemalt Euroopas ja biomeditsiini valdkonnas teaduskirjandusest. Olgu põhjus ebausaldusväärsed andmed, tulemuste võltsimine või muu väärkäitumine – kustutatud artiklite hulk suurenes aastatel 2000–2021 neli korda, osutab Hispaania teadlaste uuring.

Juba ilmunud teadustöid võidakse tagasi kutsuda mitmesugustel põhjustel. Mõnel juhul on selle taga süütu viga, mis muudab oluliselt töö põhijäreldusi. Teistel juhtudel avastavad teised teadlased, et artiklite aluseks olevate uuringute käigus või teadustöö avaldamisel rikuti head teadustava.

Hispaania teadlaste hiljutisest uuringust ilmnes, et aastatel 2000–2021 tagasi võetud artiklitest tehti seda kahel juhul kolmest just väärkäitumise tõttu. Näiteks võisid autorid manipuleerida andmetega või töödelda uuringus kasutatud ülesvõtteid enda jaoks meelepärasemaks. Samuti esines juhtumeid, kus valetati artikli autorsuse kohta. Sestap kasvas aastaga tagasikutsutavate kirjatükkide hulk 20 aastaga neli korda, vahendab Nature News.

Santiago de Compostela Ülikooli rahvatervisehoiu teaduri Alberto Ruano-Ravina juhitud töörühm järeldab, et viimase kahe aastakümne vaates rikuvad teadlased Euroopas biomeditsiini vallas uuringuid tehes üha sagedamini head teadustava. Uuringuga mitte seotud teadlased oletavad lisaks, et võib-olla oskavad nii teadlased ise kui ka kirjastajad väärkäitumisi lihtsalt paremini märgata: üha rohkem inimesi otsib süstemaatiliselt vigu ja tarkvaragi suudab tõhusamalt võimalikke rikkumisi märgata.

Ei, ei ja veel kord ei

Samal ajal lasub teaduskirjastajatel üha tugevam surve avaldatud kirjanduses kord majja lüüa. Nimelt on viimastel aastatel ilmsiks tulnud mitu laiemat kõneainet pakkunud teaduspetturluse juhtumit. Head teadustava on rikutud nii artikli sõltumatul hindamisel kui ka on esinenud artikli autorsuse ostu ja müüki. 

Lõppenud 2023. aastal eemaldasid teaduskirjastused kokku rekordarvu teadustöid – ligikaudu 10 000 artiklit. Ehkki enamasti on tagasivõtmise taga mõni petturlik käitumine, pole selle taga alati osaliste pahatahtlikkus. Mõne artikli puhul avastavad ja tunnistavad autorid ise, et on teinud töös vea.

Nüüd vaatasid Hispaania teadlased olukorrast parema ülevaate saamiseks läbi üle 2000 biomeditsiini vallas avaldatud artikli. Kõigil artiklitel oli vähemalt üks mõnes Euroopa teadusasutuses töötav autor ja aastatel 2000–2021 oli teaduskirjastus need kirjandusest eemaldanud. Valim hõlmas nii algupäraseid uuringuid, ülevaateid, juhtumiraporteid kui ka kirju avaldatuna kas inglise, hispaania või portugali keeles. 

Töörühm leidis, et uuritud aastatel kasvas kustutatud artiklite hulk neli korda. Kui sajandivahetusel kutsuti 100 000 avaldatud artikli kohta tagasi 11 kirjatükki, siis 2020. aastal juba umbes 45 artiklit. Kõigist käibelt korjatud teadustöödest sai ligi kaks kolmandikku keelu mõne petturlusekatse tõttu. Umbes 16 protsendil juhtudel tuli ilmsiks siiras eksimus. Ülejäänud artiklite kustutamise põhjust kusagile avalikult kirja ei pandud.

Aastatega on muutunud just petturluse tõttu käibelt korjatud tööde kustutamise põhjused. Aastal 2000 nimetati põhjustena enim eetilisi ja õiguslikke probleeme ning autorsuse küsimusi. Näiteks osutus mõne kirjatüki autorsus kahtlaseks või suisa valeks, teadusasutus vaidlustas autorsuse või polnud autorid ise avaldamisega nõus. Samuti tuli ette piltide, andmete või suurte tekstikatkete korduvkasutust. Näiteks pöörati mõnda ülesvõtet või lasti läbi seda filtri ja esitleti uue pähe.

Aastaks 2020 oli taoline korduvkasutus ja iseenda plagieerimine endiselt teadustööde eemaldamise põhjuste eesrinnas. Nüüd heideti aga pea sama suurele hulgale kirjatükkidele ette, et need põhinevad ebausaldusväärsetel andmetel. See tähendab, et artiklile ei lisatud kasutatud algandmeid või siis olid kasutatud andmed moel või teisel kallutatud.

Töörühm ise oletab, et andmete ebausaldusväärsuse sildi all korjatakse avalikkusest ära üha enam töid, kuna nende taga osatakse kahtlustada teadustööveskeid. Tegu on ettevõtetega, mis koostavad tellimuse peale võltsitud või kehva kvaliteediga teadusartikleid.

Aasta 2020 seisuga olid autorsuse küsimused langenud kustutamispõhjuste nimekirjas viiendale kohale. Töörühm oletab, et vahepeal on kasutusele võetud paremad autorsust kontrollivad süsteemid. Samuti võib teadlaste endi teadlikkus olla vahepeal paranenud.

Oleneb riigist

Uue uuringu autorid tegid muu hulgas kindlaks, et biomeditsiini-teemalisi artikleid on enim tagasi kutsutud Euroopas neljas riigis: Saksamaal, Ühendkuningriigis, Itaalias ja Hispaanias. Igas riigis paistis väärkäitumisega seotud eemaldamistel olema n-ö oma nägu. Ühendkuningriigis oli näiteks läbi aastate peamine põhjus võltsimine, kuid aastatel 2000–2020 vähenes plagiaadi tõttu käibelt korjatud artiklite hulk. Samas tõusis plagiaat aastatega üha enam esile Hispaanias ja Itaalias.

Aastal 2012 tegi Johns Hopkinsi Ülikooli mikrobioloog Arturo Casadevall sarnase uuringu. Temagi täheldas vääralt koostatud uuringute kustutamises sarnast suurusjärku. Casadevalli sõnul näitavad uue töö tulemused, et viimase 12 aasta jooksul pole teaduse juurprobleemid oluliselt muutunud. Teisalt nõustub temagi, et kasvanud kustutamise taga võib olla autorite, asutuste ja ajakirjade suurem püüd kirjanduses korda majja lüüa.

Uuring avaldati ajakirjas Scientometrics.