Euroopa tuumauuringute keskus ehk CERN on see koht, kus masinate mugavamaks juhtimiseks töötati välja ja patenteeriti puutetundlike ekraanide tehnoloogia. Üks nutitelefonitootja võttis kasutusele kaks CERNi patenti, millest üks on nüüd jõudnud edasiarendusena pea kõigi nutitelefonide puutetundlikeks ekraanideks.

Tegelikult aga tegeletakse CERNis füüsika fundamentaaluuringutega. Teiste hulgas annavad sinna oma panuse nii Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kui KBFI teadlased.

Ning samahästi võiks nende uuringute käigus välja töötatud tehnoloogiatest kasu lõigata nii Eesti teadus kui ettevõtlus.

TTÜ emeriitprofessor Mart Min on kord saanud lepingu CERNiga – neil oli oma kommunikatsioonisüsteemide testimiseks tarvis andureid, vaid kümmekonda andurit, mille Mart Mini labor välja töötas. Leping tõi sisse 100 000 eurot ning CERN oli tulemusega väga rahul.

Võiks küsida, miks tellis CERN selle töö Eesti teadlastelt, kes ei kuulu CERNi liikmesriikide hulka, ega tellinud seda mõnelt oma liimesriigilt, näiteks Saksamaalt? KBFI asedirektor Mario Kadastik selgitab, et suured tööstusettevõtted ei seadista oma toomisliine ümber selleks, et toota väikeses mahus tehnoloogiat, mida kümme andurit on.

Eesti ettevõtete võimalus

Eesti ettevõtluses domineerivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). Nende hulgas on ettevõtteid, mis spetsialiseeruvad elektroonikatööstusele, ning mis sealjuures suudavad teha koostööd ülikoolide ja teadusasutustega.

Selleks, et Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid CERNis patenteeritud tehnoloogiaid kasutada, on vaja CERNi liikmelisust. See aga nõuab aastas ligi miljonit eurot. Uurisime hispaanlastelt, mis kasu võiks Eesti saada CERNi liikmeks olemisest.

"Kui teil on tööstus, mis on huvitatud tehnoloogiatest, millega CERN töötab, siis põhimõtteliselt on see väga-väga viljakas. Puuduseks on see, et CERN ei ole odav asutus," ütles Hispaania energiatehnoloogia uurimisinstituudi professor Jose Manuel Perez Morales

Meie väikese ja keskmise suurusega elektroonikaettevõtted suudaksid rakendada täpselt selliseid tehnoloogiaid, mida CERN-il pakkuda on, kinnitab Mario Kadastik.

CERNiga liitumine võtab tavaliselt mitu aastat. Praegu on nii teadlased kui ministeeriumid asunud analüüsima, kas Eestil tasuks CERNi liikmelisusesse investeerida. Aga mida see meile annab?

"Saab rikkamaks," ütleb Mart Min ja jätkab, et laiemalt võttes saame ligi suurele teadusele. "Mis asi on CERN. Minu arvates see on üks teadusvabrik, kus toodetakse teadustulemusi. Näeme, et see vabrik on suur. Kümnetes kilomeetrites on ta mõõdud. Kogu see maa-alune ja maapealne värk."

CERNis saavad kokku alusteadus – fundamentaalne tuuma- ja osakestefüüsika. Seal saab kokku eksperimentaalfüüsika ja eesrindlik inseneeria.

"Teadus vajab inseneeriat seal ja see on just nüüd meie tehnikaülikooli võib-olla meie pool on kõige tähtsamaks. Aga ülikooli tegutsemisvõime on ikkagi piiratud. Siin on meil vaja just ettevõtlust."

Min leiab, et Eesti ettevõtluse kaasamine koos ülikooliga on just see, kus kõik toimubki.

"Kui Tartu ja KBFI tegelevad rohkem alusteadustega ja eksperimentidega, siis meie osa on nende eksperimendivahendite loomine, uuendamine ja tippu vedamine. Ülikool on tore asi küll ja ta üht-teist oskab ja teab, aga ülikooli tegutsemisvõime on ikkagi piiratud. Siin on meil vaja just ettevõtlust. Eesti ettevõtluse kaasamine koos ülikooliga on ju ülikooli teadmistega on seal just see koht, kus kõik see toimubki."

Seega jääb üle huviga oodata majandusministeeriumi analüüsi CERNi liikmelisuse osas. See peaks selguma 22. märtsil, mil sellest antakse ülevaade Teadus- ja arendusnõukogu koosolekul.