"Meie jaoks tähendab ühinemine esiteks tunnustust meie tööle ja teiseks avanevad uued võimalused, kuidas oma tööd edasi teha," sõnas Martti Raidal, KBFI juhtivteadur.

Viimase veerandsajandi jooksul püüdles Eesti ühinemise poole ja tänavu juunis allkirjastatigi ühinemisleping. Detsembris ratifitseeriti leping Riigikogus ja jaanuaris vahetatakse Raidali sõnul ühinemiskirju. Seega saab Eesti Vabariigist 2021. aasta jaanuaris CERN-i assotsieerunud liige.

Assotsieerunud liikmelisus kestab kaks kuni viis aastat, misjärel Eestist saab organisatsiooni täisliige. "Selleks, et olla täisliige, peab kõigepealt olema assotsieerunud liige," selgitas Raidal ja lisas: "See on nii-öelda kondiproov. Me peame näitama, et saame kõikide asjadega hakkama."

Assotsieerunud liikme staatus annab Eestile võimaluse suurendada tehnilist ja teadusalast koostööd, luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi teadmiste ja tehnoloogiasiirdeks ning tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet.

CERN hindab võimaliku tulevase täisliikme juures Raidali sõnul eeskätt teaduslikku pädevust ja koostööd. Teiseks eeldab organisatsioon, et Eesti tööstus on võimeline osalema CERN-i hangetes. "See on üks viis, kuidas saame arendada kõrgtehnoloogilist tööstust Eestis," märkis Raidal.

Kolmandaks vaatab CERN aga võimaliku liikmesriigi reaktsiooni ühinemissoovile. "Praegu on Eesti riik öelnud, et oleme assotsieerunud liige eesmärgiga saada täisliikmeks," ütles füüsik.

CERN-i (Conseil Europeen pour la Recherche Nucleaire) asutas 12 asutajaliiget 29. septembril 1954. Praeguseks on CERN-il 23 liiget ja koos Eestiga üheksa assotsieerunud liiget. Veel on CERN-il vaatlejaliikmed, sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas ja selleks vajaliku tehnoloogia (sh infotehnoloogia) väljatöötamine.