Alates aastast 2004 on teadusasutuste ülesed tippkeskused sillutanud tee koostööks erinevates valdkondades alates infotehnoloogiast lõpetades Eesti kultuuriuuringutega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tippkeskuste nõukogu esimehe, genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskuse juhi Andres Metspalu sõnul ollakse aga mures, et hästitoimiv süsteem on hävinguohus, kuna Euroopa Liidu rahastus lõpeb aastal 2022 ja puudub info edasisest.

"Oleme kirjutanud juba ka varem ministeeriumile märgukirja, et tegelikult tippkeskused on ikkagi tippteaduse tegemise kohad. Praegu on ohus just kõige paremad, teaduse tipud on need, keda see oht ähvardab eelkõige," selgitas Metspalu.

Lisaks teadmatusele meetme tuleviku osas tekitab muret ka valitsuse suund siduda teadus senisest enam majanduse arengu ja ettevõtlusega.

"On tõsi, et on vaja ehitada rakendusteadust, mis on Eestis oluliselt nõrgem kui alusteadused, aga seda ei saa teha alusteadusi lõhkudes ehk siis piltlikult üritatakse ehitada pealisehitust, võttes kive vundamendist," kommenteeris Tumeda universumi tippkeskuse juht Martti Raidal.

"Mõelge näiteks, mis maailmas me praegu elame. Me kõik töötame Zoomis või internetis. Kust tuli internet? Internet ei tulnud Microsoftist või Apple'ist, see tuli CERN-ist, see tuli fundamentaalteadusest," lisas ta.

Haridus- ja teadusministeerium kriisi ei näe. "Päris kindlasti tuleb öelda, et kuuldused tippkeskuste surmast on liialdatud. Meil on kavatsus uuel perioodil teha uued tippkeskused," ütles asekantsler Indrek Reimand.

Täpsemaid plaane, uue meetme loomise aega ega kandideerimistingimusi veel ei jagata, kuna kõigepealt käib töö selle nimel, et selgitada välja, missuguseid tegevusi Euroopa Liit uuel perioodil struktuurifondide kaudu toetab. Kui see on selge, siis on ka teada, kus on augud, mis tippkeskuste rahastamisel lappimist vajavad.

"Juhul, kui sealt ei saa või missugustel tingimustel sealt saab, siis seda tuleb täiendada riigieelarveliste vahenditega. Meil ei ole plaanis alusteaduste rahastamist vähendada," kinnitas Reimand.