Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti esitab peagi ametliku taotluse CERN-iga ühinemiseks

{{1516789080000 | amCalendar}}
Foto: Riigikantselei

Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) juhtkonnaliikmetega kohtudes, et Eesti annab peagi sisse taotluse organisatsiooni täisliikmeks saamiseks.

Laiemale avalikkusele on tuntud CERN pigem paigana, kus asub Suur Tuumaosakeste Põrguti. Kiirendiga kinnitati kauaotsitud Higgsi bosoni olemasolu. See ei tähenda aga, et täisliikmelisusest oleks kasu vaid teadlastele, kelle jaoks avanevad liitumisega täiendavad koostöö- ja stažeerimisvõimalused.

"Tehnikavaldkondades stažeerimine, koostööprojektid, patendid, kõik need tehnoloogilised asjad, mida CERN on avastanud ja teinud – selles kõiges osalemine annab palju ligipääsu juurde just tehnikavaldkondadele ja tööstusele," selgitas Mario Kadastik, KBFI asedirektor.

"Eestile on Euroopa Tuumauuringute Keskus oluline koostööpartner nii teaduse, innovatsiooni kui ka ettevõtluse arendamiseks. Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERNis pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks," viitas valitsuse pressiteates ka Ratas.

Muu hulgas saavad täisliikmeks saades hakata CERN-is patenteeritud tehnoloogiaid kasutama Eesti teadlased ja firmad. Kadastiku hinnangul on sellest kasu just väikese ja keskmise suurusega elektroonikatööstusele spetsialiseeruvatel ettevõtetel.

Liitumisprotsess ise kestab Kadastiku sõnul vähemalt aasta. "Liitumissoovi kaaluvad mitu CERN-i erinevat nõukogu, tehakse erinevad analüüsid, ekspertide töögrupid käivad asja hindamas jne, aga poliitiline otsus on nüüd tehtud," rõõmustas asedirektor.

Liikmestaatus tähendab Eestile igal aastal umbes 1,4 miljoni eurost lisakulu. Erinevalt Euroopa kosmoseagentuurist, kus liikmesriikidele tagatakse teatud mahus hankeid, puudub CERN-is kindel tagastus ehk hanked on suunatud kõigile liikmesmaade ettevõtjatele.

Samas pole hangete suurusel ülempiiri. Nii on näiteks Soome saanud pikka aega tööstushangete kaudu tagasi liikmemaksust kaks korda rohkem raha.

Ratas kohtus CERNis teadusdirektor Eckhard Elseni, finants- ja personalidirektor Martin Steinacheri, assotsieerunud ja mitteliikmesriikidega suhtlemise eest vastutava juhataja Emmanuel Tsemelise ning Eestiga suhete eest vastutava vanemnõunik Christoph Scäferiga. Homme peaks kohtuma Jüri Ratas ka CERN-i peadirektori Fabiola Gianottiga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: