Sooviavalduse CERNiga liitumiseks esitas Eesti aastal 2018 ning sellele järgnes audit. "CERN ei taha, et riigid oleksid lihtsalt liikmed, vaid et nad suudaksid ka panustada nii ettevõtluse, teaduse kui ka hariduse poole pealt ja olla tugevaks partneriks," selgitas üks liitumisprotsessi algatajaist, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik.

Kadastiku sõnul oligi liitumisel peamiseks mõtlemiskohaks, kas Eesti tööstusel on ikka piisavalt võimekust, et tulusad lepingud CERNist tagasi tuua. Ligi miljoni eurose aastamaksu tasub maksumaksja.  

Assotsieerunud liikmelisus kestab kaks kuni viis aastat, misjärel Eestist saab organisatsiooni täisliige. Kui assotsieerunud liikmena ei tohi Eesti tulud liikmemaksu ületada, siis täisliikmeks saades see piirang kaob, samuti saab Eesti hääleõiguse CERNi Nõukogus.

Riik loodabki, et maksutulu CERNiga seotud või CERNist tõukuvatest projektidest hakkab liikmetasu iga-aastaselt ületama. "Need on seda tüüpi tööd, mida me tegelikult tahame – kõrge lisandväärtusega ning kõrget kompetentsi nõudvad tegevused," lisas Kadastik.

Sageli on CERNiga liitumise veduriks haridus- või teadusministeerium. Eestis oli jäme ots aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käes. Asekantsler Viljar Lubi sõnul oli tegemist strateegilise sammuga: "Meie soovime näha lisaks teadusele väga palju praktilisi väljundeid ja võimalusi ettevõtetele, kellele avanevad globaalsed turud."

Eesti ettevõtjate kontaktpunktiks CERNiga saab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. EASi ettevõtluse keskuse juhi Tanel Rebase sõnul on CERNi koostööprojektide kaudu välja töötatud tehnoloogiad ja innovatsioon otseselt kasutatavad teistes valdkondades: "Suurt koostööpotentsiaali näeme näiteks IT- ja elektroonikasektoril aga ka laiemalt uute- ja kõrgtehnoloogiate baasil töötavatel ettevõtetel. Mõned konkreetsemad näited, kes võiksid CERNiga ühiseid arendamisvõimalusi leida on GScan, Skeleton, Artec Design, Testonica, Estel ja Silmet," loetles Rebane.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul saavad CERN-iga koostööd tegevad ettevõtted CERNi templi ehk nn stamp of approval'i, mis näitab, et antud ettevõte omab piisavat kompetentsi ja võimekust, et teha CERN-iga koostööd. "See koostöötempel avab kindlasti meie ettevõtetele uksi mujal maailmas. Samuti suurendab rahvusvahelisel tasemel hankes osalemine ja selle võitmine ettevõtete oskusvõimekust ning šansse ka edaspidi rahvusvahelistel hangetel edukas olemiseks," lisas Siem. 

Peaminister Jüri Ratas allkirjastas CERNi assotsieerunud liikmeks saamise kokkuleppe reede hommikul. Edasi liigub see Riigikokku ratifitseerimisele, suvepuhkuse tõttu saab see tõenäoliselt toimuma sügisel.

CERN (Conseil Europeen pour la Recherche Nucleaire) asutati 12 asutajaliikme poolt 29. septembril 1954. Praeguseks on CERN-il 23 liiget, lisaks kaheksa assotsieerunud liiget ja vaatlejaliikmed, sh USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas ja selleks vajaliku tehnoloogia (sh infotehnoloogia) väljatöötamine.

Alates 1996. aastast on Eesti CERNi eksperimentaalsetes ja teoreetilistes osakeste füüsika uuringutes osalenud koostöölepingu alusel. Lisaks on suvekoolide raames koolitatud Eesti üliõpilasi ja füüsikaõpetajaid ning Eesti insenerid on olnud tööl CERN-i infotehnoloogia osakonnas.