Geenivaramu sai kokku rohkem kui 100 000 uut geenidoonorit ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Täna hommikuks oli oma geeniproovi andnud 100 895 uut geenidoonorit, mis tähendab, et Eestis on nüüdseks oma geeniinfo andnud teaduse ja tervishoiu kasutusse enam kui 152 000 inimest.

Geenivaramu juhataja professor Andres Metspalu sõnul teeb talle suurt rõõmu inimeste suur toetus personaalmeditsiinile. "Eriti rõhutan, et valdavalt liitusid 30-55 aastased, mis on eriti hea, sest tegemist on ju personaalse preventsiooniga ja see vanusgrupp võidab sellest kõige rohkem: veel on võimalus muuta oma elustiili või tarvitada mingit sobivat ravimit, et haigusriske vähendada ja haigust edasi lükata. Kuna inimestele on see tasuta, saavad nendest ennetavatest meetmetest võrdselt kasu kõik Eesti elanikud."

Minister Riina Sikkut ütles, et naised on olnud aktiivsemad geenidoonoriks hakkama kui mehed, mistõttu julgustab Sikkut just mehi hakkama geenidoonoriks. Selleks on võimalus juba uuel aastal, sest 2019. aastaks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. Projekti järgmises etapis aastatel 2019-2022 on kavas integreerida geeniandmed igapäevameditsiini osaks, et anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.  

"Kutsusime Eesti juubeliaastal inimesi tegema Eestile kingitust, loovutades oma geeniproovi. Eesti inimesed näitasid, et on ühise eesmärgi nimel valmis koos tegutsema. 100 000 Eesti inimest loovutas geeniproovi, et anda oma panus teaduse ja meditsiini arengusse. Sellel on suur tähendus Eestile, aga tähendus ka rahvusvaheliselt," ütles minister Riina Sikkut.

Tuleval aastal jätkatakse geeniproovide kogumisega, kuid järjest olulisemaks muutub infosüsteemide väljatöötamine, et geeniinfo ja personaalne ennetus saaks jõuda ka vahetult inimeseni.

Järgmisel aastal on peaeesmärk juba tagasiside korraldamisel ja  selleks vajalike tarkvarade ja meetodite loomisel. Teeme seda teadlaste ja arstide koostöös  Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Haigekassa, TEHIKUga.

Vananev rahvastik ja ennetustöö

Ministri sõnul on geeniproovide kogumine osa suuremast sammust ennetava meditsiini suunas. "Meie rahvastik vananeb ja sellega kasvab koormus tervishoiusüsteemile. Seepärast peame panustama ennetavasse meditsiini, leidma ja arendama uusi viise, kuidas tervist hoida ja haigusi ennetada," ütles minister Riina Sikkut.

Geenivaramu personaalmeditsiini suuna juhtivteadur Lili Milani tänas omalt poolt kõiki  varasemaid ja uusi geenidoonoreid, tänu kellele on võimalik haiguste geneetikat nüüd veel sügavamalt uurida ja teha uusi avastusi. 

"52 000 eestimaalast, kes loovutasid oma vereproovi perioodil 2002-2017 on aidanud tõsta Eesti maailmakaardile geeniuuringute vallas. 2018. aastal lisandunud 100 000 uut geeniproovi loob võimaluse muuta Eesti personaalmeditsiini eestvedajaks kogu maailmas!" ütles Milani.

Lili Milani tänas oma sõnavõtus ka kõiki koostööpartnereid, kes võimaldasid nii suuremahulist projekti edukalt läbi viia, lisades, et käesoleval aastal on käivitatud esimesed pilootprojektid koostöös haiglate ja perearstidega, kus geenidoonorid kutsutakse osalema geenipõhise ennetava tervishoiumudelite rakendamiseks praktilises meditsiinis. 

"Loodame, et kõik geenidoonorid leiavad aega uuringutes osalemiseks, kui neile saadetakse kutse. Täiendavad uuringud on väga olulised laboris tehtud avastuste kasutuselevõtuks reaalses elus," kinnitas Milani.

Eesti riik toetab projekti jätkumist 2019. aastal 2,3 miljoni euroga. Lisaks investeeritakse aastatel 2019-2022 Euroopa Regionaalarengufondist 5 miljonit eurot, et siduda geeniandmed tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: