Isesõitev buss Brüsselis veel siiski ise ringi ei vura ja nii jõudis ta Euroopa Liidu tööstuspäevadelt Eesti esinduse ette teiste masinate abil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Projekti juht Raivo Sell ütles, et nn viimase miili sõidukid jõuavad liiklusesse esimesena, aga nende arendajaid ei olegi Euroopas nii palju kui võiks arvata. Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli ja Silberauto ühisettevõtmise vastu huvi olnud suur.

"Selles mõttes on, ma arvan, väga õige otsus, miks me siia tulime. Nii ettevõtjad kui ka komisjoni poolt on meiega nüüd peale seda ühendust võtnud ja meie vastu oluliselt suuremat huvi hakanud tundma," selgitas tehnikaülikooli tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell.

Ta lisas, et huvi on autotööstusest tundnud näiteks Volvo, samuti on huvi tundnud Samsung.

"Koostööpakkumisi on tulnud ja meil on väga soodne see selles mõttes, et me ootame inimesi, loomulikult finantseerimist ja igasugused koostöövormid on teretulnud," ütles Sell.

Transpordi revolutsiooniks ja isesõitvate masinate tänavaletulekuks valmistub nii Euroopa Liit kui ka näiteks Soome.

"Oma projektiga tahame me alustada isesõitvate autode testimist päris liikluses 2020. aasta kevadel. Nii et üsna varsti juba," ütles Helsingi Euroopa Liidu esinduse nõunik Jaana Kokkonen.

"Elektrifitseerimine, transpordi automatiseerimine ja see, mida me täna arutasime, et transport kui teenus ja mitte igaüks ei pea autot ise omama - kõik see on tulevik, mida, ma usun, me näeme juba lähema kümne aasta jooksul meile saabumas," rääkis Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute.

Iseauto nime kandva sõiduki järgmine väljakutse on hakkama saada päris liikluses ja näiteks õppida andma teed ületavale jalakäijale märku, et on teda märganud.

"Üks variant on nooled, siis on ka sebra variant, et kuidas inimesed neist aru saavad ja kas nad siis nii-öelda on nõus sellega," arutles Sell.

Näib, et küsimus, kuidas rääkida masinaga, muutub tulevikus üha tähtsamaks.