Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski selgitas saates "Terevisioon", et tahtsid teadustöö raames vaadata, kui suurt säästu soojuspumpade börsihinna järgi juhtimine tegelikult pakub. "Tulemus oligi selline, et võime hinna järgi rääkida elektrikulu vähenemisest keskeltläbi 12 protsendi võrra. Kui kallite tundide järgi tarbimist nihutada, saab märkimisväärse kokkuhoiu," sõnas professor.

Uuringusse kaasatud kaasaegse ja hästi soojustatud maja puhul tähendas see aastas 70-eurost kokkuhoidu. Suuremas ja vanemas majas saavutas töörühm targa tarbimisega aastas 200-eurose säästu.

Täpsemalt vaatas Kurnitski kolleegidega maa-vesi tüüpi soojuspumpa, millega köeti hoone põrandaid. "Kahtlematult on kõige parem viis kasutada maasoojuspumpa, aga kui see krundile ära ei mahu või ei saa ega taha puurauku teha, kasutatakse õhk-vesi tüüpi soojuspumpa, mis on natukene kehvem," lisas professor. Võrreldes otsese elektriküttega, hoiab õhk-vesi soojuspump elektrit kokku keskmiselt 2,5 korda ja maasoojuspump 3,5 korda.

Samas peaks olema maja igal juhul võimalikult hästi soojustatud. Kurnitski lisas, et aeglasema reaktsiooniaja tõttu on võimalik põrandaküttega börsihinnaga seonduvaid kõikumisi kergemini tasandada. "On oluline rõhutada, et börsihinnast lähtudes energiat kokku ei hoia, seda kulus protsendi võrra rohkem, aga kuna elektrihind kõigub väga palju, tähendas see 12-protsendilist kokkuhoidu," lisas Kurnitski.

Professor võrdles börsihinna jälgimist küttekulude vähendamise mõttes samas peenhäälestusega. Enne seda võiks näiteks üle vaadata, milline on soojuspumba küttegraafik. Reeglina kipuvad soojuspumpade paigaldajad määrama seda varuga. "Soojuspump teeb liiga kõrge temperatuuriga vett ja toimub ülekütmine. Mõnedes majades oli lausa 24–25 kraadi, mis on talvel mõttetult kõrge temperatuur. See võib tekitada isegi terviseprobleeme," tõdes Kurnitski.

Juba paarikraadine temperatuurilangetud võib anda aga märkimisväärset kokkuhoidu. "Kui kaks kraadi temperatuuri langetasime, vähenes energiatarve 22 protsendi võrra, millele lisandub eurodes 12-protsendiline kokkuhoid, kui tark juhtimine kasutusele võtta," sõnas professor.

Tulevikku vaadates nentis Kurnitski, et peale soojuspumpade kuigi palju variante uute majade kütmiseks ei jäägi. "On oht, et gaasiküte keelatakse tulevikus uutes hoonetes ära, sest fossiilkütustest peab loobuma," viitas Kurnitski. Puitu põletavad pelletikatlad jäävad tema sõnul väikeelamule veidi liiga suureks, kuid neid saaks kasutada ridaelamutes. Küll saaks kombineerida soojuspumpi soojust salvestava kamina või ahjuga.

Õhk-õhk soojuspumpi soovitas ta kasutada aga viimases hädas. "Need on muidugi väga tõhusad, aga need sobivad mõnede tubade või majaosade kütteks, nii et neid läheb terve maja kütmiseks tarvis mitu tükki," selgitas professor.

Samuti pakuvad need võrreldes õhk-vee soojuspumbaga ühendatud põrandaküttega vähem mänguruumi. Viimast on võimalik tema sõnul lihtsam ja talutavam kõrgema börsihinna ootuses 0,2–0,3 kraadi võrra tavapärasest kõrgema temperatuurini kütta.