"See on üks vanematest inimestele teadaolevatest elektritest ehk hõõrdeelekter," ütles Tsõgankov saates "Terevisioon". Sõna elekter tuleb tema sõnul kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähistas 'merevaiku'. "Kreekas oli riidetootmisel kasutusel vokk ja värtnad. Värtna otsas oli merevaigust tehtud osa. Kui hõõrdejõud oli niitide ja värtna vahel, jäi niit kinni. Siis hakati aru saama, et seal tekib mingi uus jõud," kirjeldas ta.

Staatiline elekter võib Tsõgankovi sõnul tekkida mitmel põhjusel. Esiteks võib selle taga olla hõõrdejõud ehk kui üks pind teise vastu hõõrub. Teiseks võib asi olla järsus temperatuurimuutuses. "Temperatuuri muutumisel hakkab õhk liikuma ja siis tekib jälle hõõrdejõud," kirjeldas lektor. Kolmandaks võib nii-öelda särts tekkida, kui mõni aine aatomitasandil ära lõhkuda.

Elektrostaatiline jõud on Tsõgankovi sõnul palju võimsam kui näiteks raskusjõud. Seda on näha, kui plastist joonlauda tugevalt hõõruda ja seda siis laual lebava plekkpurgi ligiduses hoida. "Siis natuke on näha, et ma ei puuduta [purki] otseselt, aga see hakkab keerlema ja liigub mööda lauda," näitas lektor ette.

Poelettidelt leiab särtsusaamise vastu antistaatilist spreid. Selle mõju kaob aga kiiresti, sest inimene liigutab päeva jooksul pidevalt. "Ta natuke kompenseerib laenguid, mis meil riiete peal on, aga kui me päeva jooksul teeme üle 100 000 liigutuse, tekib meil kogu aeg hõõrdejõud. Selle tõttu ilmuvad meil pidevalt uued laengud, mida võiks vältida," kirjeldas Tsõgankov.

Kodustes tingimustes aitab staatilise elektri teket vältida õhuniisutaja. Nii inimeste tervisele kui ka elektri vältimiseks parim õhuniiskus on lektori sõnul 40–60 protsenti. "Veel peame kasutama rohkem tolmuimejat, sest tolm iseenesest on staatilise elektri langute kandja. Meil on arvuti sees kindlasti elekter ja ventilaator, mis võtab õhku koos tolmuga ja saadab seda edasi," lisas ta.

Samuti aitab Tsõgankovi sõnul see, kui inimene ei kanna sünteetilisest materjalist sokke. "Kui me käime nendega villase vaiba peal, siis hõõrdejõu tekkimisel me hakkame ise töötama nagu kondensaatorid. Siis me korjame üha rohkem laenguid," selgitas ta.