Lugeja küsib: kui hea või halb on kuuma ilmaga jooksma minna?

Kui vahel kuuleb soovitusi, et suvel võiks jooksmas käia pigem hommikul jahedas, siis oma tõetera on siin sees. Küll aga sõltub iga inimese kuumataluvus sellest, kas ta on oma keha kuumade oludega harjutanud, selgitab Tallinna Ülikooli treeningufüsioloogia lektor Karmen Reinpõld.
"Palava ilmaga õues jooksmine ei ole kuidagimoodi halb, kui keha on sellega kohanenud," ütleb Reinpõld. Sageli tuleb esimene päriselt kuum päev Eestis aga ootamatult. Kui inimene pole varem end sellistes oludes jooksma harjutanud, kuumenebki tema keha üle, sest lihased ise toodavad palju kuumust. "See võib muutuda kehale ohtlikuks: kui sisetemperatuur läheb kõrgeks, siis enesetunne halveneb," kirjeldab lektor.
Sportlased teevad kuuma ilmaga kohanemiseks eraldi treeningut. Näiteks panevad nad jahedama ilmaga paksemalt riidesse või treenivad siseteingimustes ilma jahutuseta. "Keha teeb siis sisestruktuurides muudatusi, et paremini kohanduda ja jahutada. Näiteks hakatakse kiiremini higistama. See jahutab keha ja nii saab organism palju paremini hakkama," selgitab Reinpõld.
Kuna iga inimese kuumataluvus on erinev, pole lektori sõnul olemas mingit kindlat kraadi, millest alates võiks joosta või jooksmata jätta. Leidub inimesi, kes jäävad jahedama ilmaga n-ö kinni ja sooritavad jooksu tavalisest märksa kehvemini. "Kui soojaks läheb, isegi 25 kraadi peale või rohkem, saavad nemad hästi hakkama ilma, et peaksid selleks midagi tegema," lisab Reinpõld. Samas leidub neid, kes kuumenevad üle juba 20 kraadi juures. Üle 30-kraadise ilmaga on lektori sõnul tõenäoliselt kõigil vähemalt alguses raske.
Siiski on igaühel võimalik oma keha sooja ilmaga harjutada. Eriti tasub see ära neil, kes plaanivad kevadel esimestel jooksuvõistlustel osaleda. "Kes tahavad kohanduda, võivadki ennast natukene üleriietada, näiteks panna paksema mütsi pähe ja kindad kätte, sest pea ning jäsemete kaudu eemaldub kuumus muidu väga hästi," soovitab Reinpõld.
Niisugust trenni ei peaks tegema iga kord ega ka terve treeningu vältel, eriti raskema trenni korral. Küll aga peaks kohanemist harjutama regulaarselt, sest vastasel juhul läheb keha n-ö mugavustsooni tagasi. "Kui kiiresti või hästi kohandumine toimub, on samuti hästi individuaalne. Inimene peab ennast ise tunnetama," osutab lektor. Tunnetamine on iseenesest lihtne – kui jookmise ajal on mugav olla, ongi keha juba kohanemas või kohanenud.
Kuumaga kohandumise trenniga alustamiseks pole Reinpõllu sõnul kunagi liiga hilja. Seda tuleb aga teha regulaarselt pikema aja jooksul. "Kui oleme seda teinud kolm-neli korda nädalas, siis minimaalselt kahe nädalaga on kohandumise märgid juba selgelt näha," täpsustab ta.
Joo ja tee riided märjaks
Kohastumisest hoolimata tasub Karmen Reinpõllu sõnul jooksu ajal jälgida, et keha ei kuumeneks üle ega kaotaks liiga palju vedelikku. "Jooksmises kipub minu meelest olema kõige sagedasem viga, et minnakse lühikeseks ajaks, kasvõi 30 või 40 minutiks, jooksma ega võeta vedelikku kaasa," toob ta välja. Just kuumades jooksutingimustes tekib vedelikupuudus ehk dehüdratsioon väga kiiresti.
Kui ilm on päriselt kuum, tasub Reinpõllu sõnul minna jooksma hommikusel ajal. Õhtul on seevastu kuumus päeva jooksul juba n-ö kuhjunud ja sageli ei lähe temperatuur selleks ajaks alla.
Jooksma minnes tasub igal juhul panna pähe müts ja võtta kaasa piisavalt vedelikku. Ülekuumenemise vastu aitab hästi seegi, kui särk jooksu ajaks märjaks teha. "Mõnikord näeme inimesi särki ära võtmas, aga see pole mõistlik, sest päike soojendab nahka otsesemalt ja jahutamine on tegelikult keerulisem. Märg särk jahutab keha palju paremini," seletab Reinpõld.
Meeldiva muutusena leiab tema sõnul nüüd paljude Eesti kergliiklusteede äärest veekraanid. Seal on võimalik nii juua kui ka näiteks mütsi märjaks teha. "Sellised pisikesed asjad mängivad hästi suurt rolli selles, kui hea enesetundega jooksult tagasi tullakse," tõdeb lektor.
Märka ennast ja teisi
Kuidas aga ära tunda, et inimene on end juba kuumal päeval joostes üle pingutanud? "Tihti on tempo piisavalt madal ja pulsil pole ka midagi viga, aga keha lihtsalt ei luba rohkem pingutada," kirjeldab Karmen Reinpõld. See on esimene märk, et lähenevad ülekuumenemise tunnused: tekivad jõuetus, janu, pearinglus, peavalu ja iiveldus.
Kui kehvaks läheb üksnes enesetunne, võiks jooksu asemel alustuseks kõndida. Oluline on juua, ennast jahutada ja varju minna. "Kui aju hakkab rääkima, et see piltikult öeldes kaugemale minna ei luba, tasub kindlasti hoog maha võtta, kõndida ja vaadata, mis edasi saab," soovitab lektor.
Kõige olulisem on joostes usaldada oma enesetunnet. "Kui tekib segane olukord ja pole aru saada, mis toimub, tasub uskuda, et mõistlik on tagasi hoida," sõnab lektor. Niisamuti soovitab ta enda ümber märgata, kuidas teistel treenijatel läheb: "Kui oleme kellegagi koos, kes kõrval pingutab, ja tema jutt või käitumine läheb natukene imelikuks, võib see viidata ülekuumenemisele."










