Rootsi teadlased on avastanud, et kui stimuleerida odraoraseid elektriga, siis kaaluvad nad kahe nädala järel poolteist korda rohkem kui elektriga stimuleerimata odaraorased.

Eleni Stavrinidou Linköpingi Ülikoolist ja ta kolleegid on loonud süsteemi, mis annab särtsu hüdropoonika meetodil kasvatatavatele taimeidanditele.

Hüdropoonikas ei kasvatata taime mitte mullas, vaid toitainetega varustatud vees; toetuseks juurtele võidakse vette panna ka nende kinnitumist võimaldav materjal ehk substraat.

Hüdropoonika võimaldab taimi kasvatada ka näiteks niisugustes kohtades, kus on vett vähe saada, sest esmapilgul võib-olla paradoksaalselt kulub selle viljelusviisi puhul vett vähem.

Stavrinidou ja ta kaaslased panid oma loodud süsteemile nimeks eSoil. Substraat koosneb neil tselluloosist, maailma kõige laiemalt levinud biopolümeerist, millesse on segatud ka teist, hästi elektrivoolu juhtivat polümeerainet.

Kui nüüd lastagi substraadist nõrka elektrivoolu läbi, siis, nagu näitavad katsed, võtavad odraorased 15 päevaga 50 protsenti rohkem kaalus juurde.

Samalaadi tulemusi on, tõsi küll, saavutatud varemgi, kuid ainult kõrge elektrilise pinge juures. Stavrinidou töörühma loodud süsteemis on pinge madal, mistõttu on sel ka energiatarve märksa väiksem ja taimekasvatajaid ei ähvarda ohtlikud elektrilöögid.

Autorid tunnistavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et neil ei ole aimugi, missugusele bioloogilisele mehhanismile elektrist ajendatud kaaluiive täpselt toetub. Selge on nii palju, et idandid menetlevad lämmastikku voolu toimel kiiremini kui muidu. See tähendab, et asja tasub edasi uurida nii fundamentaalsemal tasandil kui ka rakenduslikult.

Stavrinidou ja ta kaaslased loodavad, et nende tulemusest ja edasistest uuringutest tõuseb taimekasvatusele kunagi ka reaalset kasu, ehkki möönavad samas, et üksnes elektrilise hüdropoonikaga päris kõiki maailma toidumuresid ka ära ei lahenda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.