Ka halb sõiduoskus võib iseautosid paremini sõitma õpetada ({{commentsTotal}})

Foto: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kuivõrd iseautode puhul võib vigade tegemine või isegi vigade lubamine olla reaalses maailmas üsna ohtlik ja kulukas, uurisid Jacob Beck ja tema kolleegid Browni ülikoolist USA-s, kuidas oleks võimalik iseautot õpetada selliselt, et ta ise ei peaks ise neid vigu tegema, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Tarkvara, mida iseautod kasutavad, õpetatakse sageli sellega, et neil lastakse vaadata tundidepikkuseid videomaterjale sellest, kuidas inimesed autoga sõidavad. Tavaliselt on selles videomaterjalis esindatud ainult väga head autojuhid, kuid see võib tähendada, et kui iseauto seisab silmitsi näiteks ahelavariiga, siis ta teab ainult seda, kuidas sõidurada hoida, ja mitte seda, kuidas sellest mööda manööverdada.

Selle probleemi lahendamiseks õpetaski Browni ülikooli meeskond iseauto sõidutarkvara õppima nii headest kui ka halbadest sõidunäidetest, lisades sinna juurde ka konstruktiivse kriitika ehk nn tagaistme juhi kommentaarid.

Pilt sõidusimulaatori seest. Autor: Udacity

Esiti salvestas meeskond simulaatoris inimjuhiga eri tüüpi sõite – sellise, kus juht sõidab korralikult, sellise, kus ta manööverdab ja sellise, kus ta vahetab rida millegi vältimiseks – iga ülesanne kestis 20 minutit. Kokku kogusid nad seega tunni jagu materjali, et välja selgitada, kui kaugele nad piiratud hulga andmetega jõuavad. Pärast seda hindas inimeksperdid videomaterjali positiivselt või negatiivselt, et märgistada, kui hea mingisugune tegevus võrreldes teiste võimalike tegevustega oli. Kokku kogus meeskond sellega 21 000 märgistatud kaadrit.

Pärast seda neelas tarkvara kogu selle teabe alla ja tegi simulaatoris ise ühe tiiru. Meeskond salvestas aega selleni, kuni auto sattus avariisse või sõitis teelt välja. Selle järel selgus, et iseauto sooritus oli 1,5 korda parem kui ilma tagasisideta.

"Mõnikord võib halb käitumine ja teadmine, et see on halb, olla väga õpetlik," nentis uuringu kaasautor Michael Littman Browni ülikoolist.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: