Plumbr on ainuke lahendus maailmas, mis tuvastab automaatselt IT-süsteemide tõrkeid ning aitab leida lahenduse enne, kui tõrge internetikasutaja jaoks häirivaks muutub. Plumbr on idufirma, mis ei hakanud idanema tarkvaraarendajate ajurünnakul ehk hackathon’il, nagu tavapärane, vaid Tartu ülikooli laboris.

Plumbrile pani aluse Vladimir Šor, kui ta Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis doktorikraadi kaitsmiseks valmistus. Praeguseks on sellesse oma raha investeerinud teiste hulgas ka USA päritolu tehnoloogiavaldkonna ingelinvestor Matt Arnold ja endine Skype Eesti juht Sten Tamkivi, kes töötab ettevõtjana ühes maailma juhtivas riskikapitaliettevõttes Andreessen Horowitz. Hiljuti tegi Plumbrile rahasüsti ka Skype’i ja Kazaa kaasasutaja Jaan Tallinn.

Ettevõte on kogunud, alates selle asutamisest, 1,8 miljonit USA dollarit investeeringuid ja seda on kiidetud juba ka kui Eesti majanduse käimatõmbajat.

Plumbri asutasid 2011. aastal Eesti ja ka Baltikumi ühe suurima tarkvaraarendusettevõtte Nortal neli töötajat – Priit Potter, Ivo Mägi, Nikita Salnikov-Tarnovski ja Vladimir Šor – kui nad otsustasid, et Tartu ülikooli arvutiteaduste doktorandi Šori väitekirja jaoks tehtud uuring on rohkem kui lihtsalt huvitav, kirjutab veebiajakiri Estonian World. Doktorandi statistiline lähenemine mälulekete tuvastamiseks Java rakendustes tõotas muuta kõik senised ettekujutused sellest, kuidas lahendada maailma suurimate ja keerulisemate IT-süsteemide tõrkeid.

Plumbr arendas välja rakenduse, mis jälgib tarkavara tööd Java virtuaalmasinal (JVM). See on masin, mis teisendab reaalajas ja ridahaaval Java koodi just selle arvuti masinakoodiks, kuhu ta installitud on. Lihtsamalt öeldes korraldab see vigur suhtlust näiteks teie arvuti emaplaadi, protsessori, mälu ja muu riistvara ning arvutiprogrammide ehk tarkvara vahel. Plumbr on ainus lahendus maailmas, mis tõlgendab Java tööandmeid, tuvastab süsteemi jõudlusprobleemid ja nende põhjused.

Kolme kuuga 1000 kasutajat

Plumbri kaasasutaja ja tegevdirektor Priit Potter tunnistas, et kui ta otsustas lõpetada töö Nortalis ja pühendada ennast Plumbrile, ei olnud tema ega meeskond veendunud, kellele ja kas üldse sellist rakendust tarvis võiks minna.

Ent kui esimese kolme kuuga oli veel arengujärgus rakenduse testijaks registreerinud 1000 kasutajat, sai selgeks, et lisaks neljale arendajale pakub see huvi teistelegi. Praeguseks on Plumbr teinud suure hüppe edasi ja esialgne lubadus tegeleda ühe spetsiifilise mälulekke probleemiga on kasvanud millekski palju suuremaks.

Sellest on saanud tarkvaravigade ennetamise lahendus, mis tuvastab automaatselt IT-süsteemide tõrgete põhjused ning aitab leida neile lahenduse enne, kui vead hakkab segama süsteemi lõppkasutajate tööd ehk kõiki meid, kes me internetis iga päev ringi kolame ja seal erinevaid asjatoimetusi teeme.

Plumbr jälgib Java tööd

Jõudluse monitoorimise valdkond, milles Plumbr tegutseb, on sama vana kui IT-süsteemid. Ja kuigi nende süsteemide tööd jälgivaid rakendusi arendatakse järjest paremaks, ei paku neist ükski automaatselt juhiseid probleemide lahendamiseks. Vastupidi, enamik neist mõõdab kasutajakogumust ja kui midagi kuskil viltu läheb, antakse sellest teada süsteemi administraatorile, kel tuleb vea põhjus ise välja nuputada. “Ent Plumbr tuvastab selliste probleemide põhjused automaatselt ning pakub ka üksikasjaliku nii-öelda step-by-step juhise selle korda tegemiseks,” rääkis Priit Potter.

Eesti poisid vallutavad maailma

“Meil on praegu käsil tõeliselt põnevad ajad. Suured ettevõtted üle maailma, kes omavad e-poode, portaale ja netipanku, on hakanud aru saama, kui palju aega ja raha saavad nad kokku hoida, kui tõrgete lahendamiseks ei tehta enam paar nädalat käsitööd, vaid viga leitakse automaatselt üles kohe kui see tekib,” selgitas Potter. Töö, millele veebiadministraator kulutab tavaliselt päevi või isegi nädalaid, teeb Plumbr ära mõne minutiga.

Ettevõtte ise hindab, et uudne lahendus on säästnud nende klintidel ligi 25 miljonit USA dollarit infrastruktuuri- ja tööjõukulusid. Eriti kasulik on Plumbri teenus neile tehnoloogiaettevõtetele, kes ei saa endale lubada olukorda, kus kasutajad ei saa teostada ostu või teha pangaülekannet, sest portaal on aeglane või jookseb kokku.

Priit Potteri sõnul on Plumbr teinud senise nelja aastaga kaks väljapaistvat edusammu: ideest on saanud ettevõte ning kooditükist toode, mida kasutavad iga päev NATO, Dell, TeliaSonera, HBO, SEB Eesti, Cybernetica ja Nortal.

Praegu ligi 20 töötajaga Plumbri enam kui pooled kliendid on USA ettevõtted ja juba sel aastal loodab firma ka USA idarannikul oma müügikontorid avada. “Meie põhiline sihtturg on USA, kuna just Ameerika mandril on ajal kõige suurem hinnasilt küljes. Sealsed ettevõtted mõistavad kõige paremini, mida tehnoloogiavaldkonnas Plumbri poolt säästetud ajaga korda saata,“ ütles Potter.

Taavi Kotka kommentaar

ERR Novaator palus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotkal kommenteerida, mida Plumbr IT valdkonnas muutnud on. Taav Kotka rõhutab, et on olnud Plumbri sünni juures. Plumbr on olnud väga tugevalt seotud Nortaliga (endine Webmedia), mille endine juhatuse esimees Kotka on.

Mida Plumbr IT-s muutnud on?

Plumbr on ideaalne näide start-upist, kus pikaajaline töökogemus konkreetsest valdkonnast on segatud teaduse tegemise huviga. Eesti tipp Java programmeerijad otsustasid tuginedes oma kogemusele ja teadustööle välja arendada töövahendeid, millest oleks kasu tarkvaraarendajatele üle maailma.

Programmeerimise igapäevaelu juurde kuulub vigade ning puudujääkide leidmine ning kõrvaldamine. Mõningad neist on lihtsad avastada ja parandada, mõningaid apsakaid otsitakse päevi kui mitte nädalaid. Plumbri soov abistada arendajaid just nende keerulisemate vigade avastamisel on tänuväärne ja kindlasti väga kasulik leiutis kogu maailmale. Iseasi kuidas nad üksteist, see tähendab Plumbr maailma ning maailm Plumbri, ülesse leiavad.

Kui suurt kasu toob Plumbr Eesti majandusele?

Seda on veel vara ennustada. Me võiks ju lugeda kokku tarkvaraettevõtete säästetud töötunde või maksutulu, aga pigem peaksime vaatama seda, kuhu Plumbr start-upina välja jõuab. Lootus on, et sarnaselt teiste tehnoloogiainnovatsioonil põhinevate ettevõtetega nagu näiteks Zeroturnaround, võiks ka neil tekkida arvestatav väärtus, mis ulatuks kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Praegu asub Plumbri peakontor Tartus. Mida teeb riik selle nimel, et nii Plumbr kui ka teised kiiresti kasvavad idufirmad jääksid siia ka tulevikus?

See, et kasvav idufirma leiab tee ka Bostonisse või Silicon Valleysse või Londonisse on igati normaalne. Arenev ettevõtte peabki olema oma meeskondade või meeskonnaosadega seal, kus on neile kõige kasulikum. Selge on see, et kui hilisemates investeeringuraundides lisandub näiteks kapitali, mis on pärit USA-st, siis on loogiline, et palutakse ettevõte inkorporeerida nende jaoks mugavamasse jurisdiktsiooni (nt Dellaware-i).

See, et Spotfy sai alguse Rootsis, liikus sealt USA-sse ja siis tagasi Euroopasse on tänaseid investeeringujõujooni arvestades tavapärane. Sellest hoolimata tuleb kõrgelt hinnata nende ettevõtete lojaalsust, kes jätkuvalt oma arendusmeeskonnad Eestisse alles jätavad või siia tagasi toovad.


Praegu on alustavate ja kasvavate ettevõtete jaoks olulisem ärikeskkond, kus nad tegutsevad ja inimressurss. Kapitaliga on Eestis läinud aasta aastalt paremaks ning seoses inglite jõukuse kasvu ning BIF-i ja muude initsiatiividega ei tohiks uutel ideedel rahast küll puudu jääda. Küll aga tuleb jätkata tööd keskkonna parandamisel ning näiteks toimiva optsioonimudeli toetamine on hädavajalik.

Kõige olulisem küsimus selles nimekirjas aga on jätkuvalt inimressurss. Minu jaoks oli ähvardav signaal kui näiteks eelmisel suvel ei tulnud täis informaatika eriala bakalaureuse taseme õppekohad. See tähendab, et kui meil ei ole nendel erialadel konkurentsi, siis ei ole ka piisavalt võimalust, et töökäte arv tööturul suureneks. Riigi fookus peaks olema siin.

Millised on Eesti majandusele enim kasu toonud idufirmad?

Skype - siin ei ole mingit kahtlust. Seda nii Eestile tuntuse lisandumise näol, kuid veelgi olulisemaks pean ma tervele põlvkonnale arendajatele oskuste ning teadmiste andmist, kuidas ehitada globaalse mõjuga lahendusi ning ettevõtteid. 

See, et Eesti saab igal kümnendil uhkustada vähemalt ühe unicorniga, on väga suur saavutus. Et sellest fenomenist paremini aru saada tasub minna mõnda teise sarnase ajalooga riiki ja vaadata nende start-upi kultuuri ja probleeme, millega nad võitlevad.