Teadus- ja tehnikauudised: iseautod ja robotid NATO õppusel ning WhatsAppi väärkasutamine Brasiilia presidendivalimistel ({{commentsTotal}})

Foto: NACHO DOCE/REUTERS/SCANPIX

R2 hommikuprogrammi teadus- ja tehnikauudised keskendusid sel korral NATO sõjaväeõppusel katsetatavatele uutele autonoomsetele tehnoloogiatele ja WhatsAppi kuritarvitamisele Brasiilia presidendivalimistel.

NATO sõjalisel suurõppusel katsetatakse roboteid ja autonoomseid sõidukeid

NATO sõjaväeõppus Trident Juncture 18. Pildil Norra sõjalaev Helge Ingstad. Autor: Marius Vagenes Villanger/Forsvaret HANDOUT/EPA/SCANPIX

Tegemist on NATO suurima õppusega pärast külma sõja lõppu – ja sinna on kaasatud ka iseautod ja 3D-printerid. Õppus nimega Trident Juncture 18 algas neljapäeval Norras ja kestab umbes kuu aega.

Õppusel osaleb ligikaudu 50 000 inimest koos 10 000 maismaasõiduki ja enam kui 200 lennuki ja merelaevaga. Kuid õppusel osalevad ka isejuhtiv paat ja maismaasõiduk ning robotid, mis hangivad laost sõjaväepersonalile vajalikke asju, samuti 3D-printerid, mis prindivad välja varuosi.

Autonoomse paadi nimi on Odin ja see on loodud miinide traalimisseadme vedamiseks. Odin on võimeline sõitma mööda mereväe miinivälja, samal ajal, kui veetav seade edastab vette akustilisi ja magnetilisi signaale, et õhata lähedalasuvaid miine. Paati võiks teooras kasutada ka koos veealuste autonoomsete ja lähivaatlusi võimaldavate sõidukitega. Selline süsteem tähendab seda, et inimesed ei pea sukeldatud lõhkeseadeldiste lähedale ise minema.

Trident Juncture'i ajal jälgitakse Odinit 500 kilomeetri kauguselt kiirraadioside abil.

Kuid NATO tutvustab ka isejuhtivat maismaasõidukit, mis on varustatud kaugjuhitava relvaga. Antud juhul on see laetud tühjade padrunite ja mitte lahinglaskemoonaga. Sõiduk on võimeline valima iseseisvaks sõitmiseks sobiva marsruudi pärast seda, kui seadme kasutaja on määranud sellele sihtkoha. Pardal olevat relva kasutatakse visuaalse andurina, et testida süsteemi seiresuutlikkust.

"Me mõtleme seda kasutada Norra kaitsmisel," ütles Norra Kaitseuuringute Seltsi juures töötav Kim Mathiassen. "Piirikontroll on üks võimalik kasutusala." Projekti algtõuge oli soov automatiseerida luure- ja järelevalve teatud aspekte.

Uue katsetatava tehnoloogia hulka kuulub ka 3D-printimine, mida katsetatakse tootmisettevõtte Fieldmade loodud rajatise kujul. See näeb välja nagu suur transpordimahuti, kuid selle sees on 3D-printerid, mis on võimelised vastavalt vajadusele printima välja sõidukite varuosi.

Trident Juncture jaoks trükib see plastist osi, mitte töödeldud metallosi, kuid mõnedes sõidukites võib metallosi plastmassist osadega asendada, olenevalt sellest, kui suurt koormust nad peavad kandma. Rajatise käitajad ühendavad selle ka USA mereväe kasutatava sarnase süsteemiga, et vaadata, kui kergesti saavad kaks meeskonda disainilahendusi jagada.

Kõige lõpuks toob ladustamisettevõte AutoStore õppusele seadmete ladustus- ja otsingusüsteemi. Sellega on kaasas sahtlitega üksus, kus saab hoida tööriistu või varuosi. Väikesed robotid vihisevad seal ringi ja otsivad üles mis tahes asja, mida sõdur või mehaanik soovib.

See tehnoloogia on osa NATO jõupingutustest lühendada sõjaväepersonali tugitoimingute ahelat, ütles Justin Bronk Londoni Royal United Services'i Instituudis. Kuid siin on üks aga. "Logistikaahel on küberrünnakute suhtes kõige haavatavam," rääkis Bronk. "Automatiseerimine võib seda halvendada."

Turuanalüüsi firma Frost & Sullivan analüütiku Michael Blade'i sõnul juhivad kaubandussektori asemel suurema osa autonoomse tehnoloogia arendamist nüüd sõjaväed. "Sõjavägi tõepoolest surub seda arengut edasi – just seetõttu, et kõigest, mida nad kasutavad, on sõjaväe suurim kuluartikkel just personal," ütleb ta.

Kuidas WhatsAppi Brasiilia valimistel kuritarvitati

 

Poliitaktivistid Brasiilias kasutavad tarkvara, mis korjab Facebookist kokku kodanike telefoninumbrid ja seejärel saadab neile automaatselt WhatsAppi sõnumeid ja lisab neid WhatsAppi gruppidesse.

BBC uurimine avastas, et jõupingutustel erinevate parteide ja kandidaatide toetamiseks – mis hõlmavad nii riigi, föderaal- kui ka senati hääli – on kasutatud mass-sõnumite tehnikat.

Miks just WhatsApp?

WhatsAppi ei kasutata Brasiilias ainult privaatsõnumite saatmiseks. Paljud mobiilsidevõrgud võimaldavad kasutajatel WhatsAppi piiramatult kasutada, nii et isegi need, kes ei saa endale internetipaketti lubada, saavad seda kasutada.

Selle tulemusena on platvorm võtnud üle osa rollidest, mida teistes riikides täidavad sotsiaalvõrgustikud. Paljud inimesed liituvad huvipõhiste WhatsAppi gruppidega, et rääkida poliitikast ja hobidest inimestega, kellega nad pole kunagi kohtunud.

WhatsAppi sõnul kasutab selle teenust praegu 120 miljonit brasiillast. Seda kasutatakse sageli uudiste ja paraku ka valeuudiste jagamiseks.

Kuidas WhatsAppi kuritarvitatakse?

Mõned andmete kogumisega seotud seadmed võivad korraga saata kuni 300 000 sõnumit. Neid müüakse internetis ja mõned müüjad väidavad, et nende kasutamist on raske jälgida.

See meetod ei piirdu ainult poliitikaga. Turundajad on seda kasutanud ka selleks, et reklaamida brasiillastele muu hulgas ka kosmeetikat ja toitu.

Skeem rikub WhatsAppi omaniku Facebooki reegleid. Mõnede ekspertide arvates võib see olla ka valimisrikkumine. Omalt poolt ütles Facebook, et on blokeerinud sadu tuhandeid kahtlaseid WhatsAppi kontosid ja sulgenud mitmeid Facebooki lehti ja kontosid, mis on seotud usutavasti Bolsonarot toetava turundusgrupiga.

1000 numbrit 10 minutiga

Andmekraapimise tarkvara võimaldab klientidel valida sihtrühma, otsides Facebookis märksõnu, lehti või avalikke gruppe. Vähem kui 10 minuti ja 10 klikiga on võimalik koguda ligi 1000 telefoninumbrit. Andmeid saab rühmitada linna, soo ja huvide järgi.

Kontakte saab koguda ka kandidaadi toetajate poolt vabatahtlikult esitatud andmete, Brasiilias seaduslikult müüdavate andmebaaside ostmise ja telefoniteenuse osutajatelt varastatud või ebaseaduslikult ostetud teabe kasutamise abil.

Mõningatel juhtudel võivad grupid piirduda piirkonna elanikega, kellel on konkreetne probleem, mille lahendamiseks tema kandidaat lahendust pakub. Kuid strateegia toimimiseks oleks vaja tervet hulka töötajaid, et arutelu õigel rajal hoida.

Kuidas mass-sõnumite saatmise programmid töötavad?

WhatsAppi sõnumite mass-saatmine hõlmab üldiselt klikipüügifirmade kasutamist. Kuid mõned teenused ei nõua enam spetsiaalseid seadmeid, vaid SIM-kaardi andmeid, mis sisestatakse vastava tarkvaraga arvutisse.

Avastamise vältimiseks kasutatakse mitmeid strateegiaid. Üks trikk on panna reklaamides kasutatavad telefoninumbrid kuulutustelehtedesse. Kui keegi püüab nendel numbritel ühendust võtta, siis see justkui seadustab need numbrid ja veab WhatsAppi botituvastajaid ninapidi.

Kuna turg on suhteliselt uus, on vahendite hind, struktuur ja keerukus väga erinev. Näiteks Sao Paulo riigis on võimalik leida teenuseid, mis müüvad ühe miljoni WhatsAppi sõnumi paketti summas 6200 naela (6975 eurot).

WhatsAppi piirangud

WhatsAppis saab iga kasutaja olla nii paljude gruppide liige kui ta soovib, kuid seal on mõned piirangud. Üks on see, et iga liige saab luua kuni 9999 gruppi. Teine on sõnumite arv, mis edastatakse samaaegselt erinevatele vestlustele. Augustis vähendati seda valeuudistega võitlemise eesmärgil 256-lt 20-le.

Mõned teadlased kutsuvad nüüd üles seda arvu veelgi vähendama. Nad viitavad Indiale, kus piirangut on vähendatud viiele.

Kuid WhatsApp ütles, et muudatuste tegemiseks enne nädalavahetusel toimunud hääletust polnud piisavalt aega. "Meil on arenenud rämpsposti tuvastamise tehnoloogia, mis tuvastab ebahariliku käitumisega kontod, et neid ei saaks rämpsposti või valeinfo levitamiseks kasutada," ütles WhatsApp oma avalduses.

"Samuti võtame koheseid õiguslikke meetmeid, vältimaks seda, et ettevõtted saadaksid WhatsAppi kaudu mass-sõnumeid ja oleme juba keelanud nende ettevõtetega seotud kontod."

Brasiilia valimiskohus märkis, et WhatsAppile või muudele sarnastele rakendustele ei kehti spetsiaalsed valimisseadused, kuid lisas, et seadus hõlmab internetipõhist valimisreklaami.

Kuid selle kohaldamise WhatsAppile muudab osaliselt probleemseks see, et kasutatakse otspunktkrüpteerimist, selgitas ekspert Rio de Janeiro ülikoolist (UERJ). "Sisu ei asu platvormi serverites, vaid kasutajate seadmetes," ütles professor Carlos Affonso Souza.

Kuna WhatsApp ei saa krüptitud sõnumeid ise nende lugemiseks avada, ei saa see seda sisu teistele sotsiaalmeediumiplatvormidele sarnaselt kontrollida, lisas ta. "Kardan, et see arutelu viib meid tagasi sinna, kus meil tuleb kas rakendus blokeerida või sundida see oma krüptograafiast loobuma."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: