Pikikiudu ja ristikiudu on puidu omadused erinevad. Kuid liimides kokku mitu kihti puitu kokku erinevat pidi, saab sellest väga heade omadustega materjal - ristkiht puitplaat. Eestigi puiduettevõtted toodavad ja müüvad seda edukalt, kuid selleks, et ristkihtpuitu saaksid ehitajad õigesti kasutada, teevad TTÜ puidutehnoloogid katseid. Vaja on teada, mitmekihiline materjal on parim ning kui niiske või kuiv puit täpselt liimimisel olema peab.

TTÜ puidutehnoloogia doktorant Villu Kukk, kes ristkihtpuitpaneele uurib, tahab ennekõike teada saada, mitu kihti puitu on risti vaja panna, et see õhku kõige vähem läbi laseks. Samuti uurivad puidutehnoloogia labori teadlased seda, kui niiske või kuiv peab olema puit, mida kokku liimitakse, sest sellest sõltub, kui tugev materjal saadakse.

"Ja tulemustest leidsime, et mida rohkem kihte on sellel paneelil ja mida vähem niiskust sellel laudadel algselt on, seda õhupidavam see paneel on," võttis Kukk töö tulemused kokku. Puidu kihtidesse tekkinud pragude tekkimist ja puidu paisumist uuritakse ennekõike selleks, et saada teada, milline tehnoloogia on ristkihtpuidu tootmiseks parim.  

"Seda teadmist saab kasutada nende paneelide tootmisel ja tootmisettevõtted saavad seda uurimust kasutada oma tehnoloogia efektiivsemaks muutmiseks," viitas Kukk.

TTÜ liginullenergia testhoones katsetataksegi, kuidas ristkihtpuitpaneel laseb läbi õhku ja ühes sellega mõistagi soojust ja niiskust. Ühel pool seina on ristkihtpuitpaneel, teisel pool erinevad seinamaterjalid - kipsplaat, puit ja savikrohv - et vaadata, kuidas õhk ja niiskus nendes kattematerjalides liigub.

 TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, ehitusfüüsika professor Targo Kalamees selgitas, et anduritega mõõdetakse seinaelemendi sees olevat temperatuuri ja niiskust. "Sellega saame teada, kas üks või teine seinaelement laseb rohkem õhku läbi ehk kas puhub rohkem läbi. Näiteks kui on seinaelement ehitatud märjast puidust, siis see aja jooksul tõmbab kokku, seinaelementi tulevad praod ja nende pragude kaudu lekib niiske õhk seina sisse."

Targo Kalamehe uurimisrühmas katsetatakse ka uudseid soojustusmaterjale, mis takistavad nii soojuse kui niiskuse levikut. Paraku võivad sellised soojustusmaterjalid luua ka olukorra, kus puitmaterjalist välja tulev niiskus jääb seina sisse.

Kalamehe sõnul on nii puidutootjatel, kes teevad ristkihtpuitu, kui ka ehitajatel, kes võtavad kasutusele uusi materjale, huvi teada saada, kuidas need kasutusel toimivad. Just selle jaoks teevadki katseid TTÜ liginullenergiahoonete insenerid kui ka puidutehnoloogia labori teadlased.

Kui praegu on energiatõhusates majades oluline kui palju need tarbivad energiat kasutuses olles, siis lähikümnendil muutub oluliseks ka see, kui palju energiat on kulutatud selle maja ehitusmaterjalide tootmiseks. Selles on aga puit keskkonnamõjult soodsaim materjal. 

Lisaks on ehitamine parim viis puitu väärindada, sest kohalikust toorainest ehitades ning veel ka uusi puidutehnoloogiaid arendades antakse puidule oluline lisandväärtus nii teaduses, ehituses kui majanduses.