„Vananemisvastase saladuse otsing algab 600 eesti vanuri verest“ – sellist pealkirja kannab ajakirja Wired artikkel, milles räägitakse ühest USA lääneranniku idufirmast, mis Eesti Geenivaramu teadlaste abiga otsib võimalust pidurdada vananemist.

Eesti Geenivaramu asedirektor, populatsiooni ja funktsionaalse genoomika vanemteadur Tõnu Esko leidis ühel päeval oma postkastist kirja USA idufirma BioAge Labs-i praktikandilt, kes tundis huvi ühe varasema teadusartikli vastu, mille Esko oli koos oma kolleegi Krista Fischeri ja Soome geneetikutega kolme aasta eest avaldanud.

Selles artiklis tuuakse välja, et nelja biomolekuli muutunud tase normi suhtes suurendab hüppeliselt üldsuremusriski. Teisiõnu ennustavad need biomolekulid vananemisprotsessi algust ehk n-ö surma tulekut ja seda juba viis või isegi kümme aastat varem.

Tõnu Esko ja Krista Fischeri uuringu osas tundis BioAge aga huvi, kas nende geenidoonorite vereplasmast oleks võimalik otsida veel biomarkereid ehk näitajaid, mis vananemisest märku annaksid.

Selgus, et on.

Senised vananemist pidurdavad ravimeetodid

Selleks, et mõista, kuidas Geenivaramu uuringust vananemise pidurdamiseni jõutakse, on vaja põgusalt peatuda praegustel vananemise peatamise võimalustel.

Hiirtel tehtud katsed on näidanud, et teatud teraapiad, näiteks vananemisrakkude eemaldamine või rapaütsiini ja metformiin manustamine aitavad pidurdada vananemist.

Rapamütsiin on aine, mida esimest korda leiti Lihavõttesaarte mullast 1970. aastatel. Selle vananemisvastast mõju täheldasid teadlased hiirtel tehtud katsetes juba ligi kümmekonna aasta eest. Selle miinusena tuuakse välja mõju immuunsüsteemile. Nimelt nõrgestab rapamütsiin immuunsüsteemi, mistõttu manustatakse seda organisiirdamise operatsiooni läbi teinud inimestele, et immuunsüsteem ei tõukaks siirdatud organit ära.

Teine ravim, millel arvatakse olevat sarnane mõju on suhkrutõve ravis kasutatav metformiin.

Mõlema ravimi puhul aga võtab väga kaua aega, et näha nende tegelikku vananemisvastast mõju inimkatsetes. Seepärast võttiski Berkeleys tegutsev ettevõte BioAge Tõnu Eskoga ühendust.

Kui Esko ja Fischeri varasemast uuringust oli teada neli molekuli, mida saab kasutada ennustamaks, kas organismis on alanud kiire vananemisprotsess, siis nüüdse uuringu tulemusena on neid biomarkereid, üle 20.

„See võimaldab mõista protsessi, miks mingil hetkel inimese organism üles ütleb ehk millal algab suremise protsess,“ selgitab Esko.

BioAge'ile annab see võimaluse töötada välja veretest, mis tilgast verest oskab tuvastada vananemise markereid. Kui need on inimese veres olemas, saab soovi või vajaduse korral alustada vananemist pidurdava raviga.

BioAge'i andmeteaduse juhi Jonah Sinicki sõnul on nad võtnud ambitsioonika plaani: töötada välja vananemist pidurdav ravim.

„Ainuüksi USA Riiklikus Vananemisinstituudis testitakse praegu hiirtel ligikaudu 30 erinevat vananemist pidurdavat ravimit. See valdkond on veel uurimata ja mõni lahendus võib olla käe ulatuses. Investeerijad haistavad siin võimalust ning on hakanud üha enam tundma huvi vananemisega tegelevate ettevõtete vastu. Meilgi on mitu paljulubavat ravimikandidaadi projekti minemas kliinilistesse katsetesse.“

Teise praktilise väljundina toob Tõnu Esko välja võimaluse arendada vananemist pärssivaid ravimeid.

Mõlema rakenduse jaoks on aga esmalt tarvis välja töötada algoritmid, mis suudaksid neid molekule mõõta ja teha selle alusel prognoos. Just taoliste algoritmide ja mudelite arendamisega masinõppe meetodil BioAge tegelebki. Selle tegevjuht Kristen Fortney on endine Stanfordi ülikooli bioinformaatik.

BioAge rahastab Geenivaramu uuringut kahe aasta vältel, kokku ligi poole miljoni euroga. Tõnu Esko lisab, et selle uuringu tarvis tuli välja otsida ja analüüsida 600 inimese andmed, mis iseenesest on juba väga mahukas töö. Suur osa kogu projekti eelarvest moodustabki tegelikult vahenditeks ja analüüsiks kuluv raha, seega ei tasu arvata, nagu teinuks see projekt teadlased üleöö rikkaks.

Olulisem on siinjuures aga see, et kui seni on Eesti Geenivaramu andmetel olnud väärtus peamiselt teadustööna, siis nüüd hakkavad nende andmete vastu huvi tundma ka ettevõtted. Teisisõnu on eraettevõtetel võimalik nende andmetega põhjal arendada näiteks ravimeid või töötada välja teste. „Milleks see teadusraha on, kui sellest ei teki uut majanduskasu ja kasu inimeseni ei jõua?“ küsib Esko.

BioAge'ile on see pool miljonit maksma läinud uuring aga juba praeguseks investoritelt sisse toonud 13 miljonit dollarit edasiseks teadusarendustegevuses. Tõnu Esko nendib siia juurde, et nende investeeringute saamise taga on osaliselt Geenivaramu maailmas unikaalne andmekogu ja teadustöö – teaduslikult tõestatud idee, mis tõotab edasiste arenduste puhul olla kasumlik.

Kes kasutas delikaatseid andmeid?

BioAge küll rahastas seda uuringut, kuid proovid ega doonorite privaatseid ei läinud Geenivaramu valdusest välja. Andmeid töödeldi sama moodi nagu mistahes muu teadusuuringu puhul – eetikakomitee lubadega ning anonümiseeritult, kinnitab Esko. See tähendab, et ühegi uuringus kasutatud geenidoonori andmed ei olnud konkreetse isikuga seostatavad.

Lisaks on kõik geenidoonorid andnud liitudes informeeritud nõusoleku, kogu TÜ Eesti Geenivaramu tegevust reguleerib Inimgeeni uuringute seadus, koostööks BioAge’iga on andnud heakskiidu nii TÜ inimuuringute eetika komisjon kui ka valitsus.

Sama kinnitab ka Ain Aaviksoo, sotsiaalministeeriumi asekantsler e-teenuste arengu ja innovatsiooni alal. „Need andmed, mida kasutatakse uuringutes ja analüüsides, on alati isikustamata. Neid saab alati kasutada ainult siis, kui inimesed on ise andnud selleks nõusoleku, et nende andmeid võib seal sellisena kasutada. Alati on oluline, et erinevates etappides kõik tegevused, mis nende andmetega tehakse, oleksid jälgitavad ja hiljem ka tuvastatavad, et ei ole rikutud neid kokkulepitud reegleid.“

Ain Aaviksoo usub, et peaks sellistest koostööst annaks tulevikus veelgi enam kasu lõigata näiteks meelitades siia ka taoliste bioinformaatika idufirmade teadus- ja arendustöö, sest Eesti on üks parimaid paiku maailmas, kus teha uuringuid IT ja terviseandmetega.

Küsimusele, kas BioAge kaaluks oma arendustöö toomist Eestisse vastab Jonah Sinick: „Me oleme Eesti biotehnoloogiasektori võimekusest väga võlutud ja usume, et Eesti on hea koht ettevõtte alustamiseks. Kuna meie meeskond on pärit peamiselt Põhja-Ameerikast, siis oleks peakontorit keeruline kolida, kuid meil on huvi tugevdada sidemeid Eesti biotehnoloogiasektori ja meditsiinitaristuga.“