Kasela uuris doktoritöös koe- ja rakutüübi-spetsiifilist geenide avaldumise regulatsiooni. Sellest ilmnes, et täiskasvanu maksakoes mõjutavad geneetilised markerid nende geenide avaldumist, mis on seotud üldise ainevahetuse ja ravimite lagundamisega. 

“Ravimite lagundamise eest vastutavate geenide puhul on väga olulisel kohal nii geneetiline kui epigeneetiline variatsioon, ehk siis inimestevahelise varieeruva ravimivastuse taga peituvad nii pärilikud faktorid kui keskkonna mõjud, näiteks kaasuvad ravimid, suitsetamine ja isegi toitumine,” selgitas Kasela juhendaja Lili Milani. 

Lisaks uuris Kasela väikeste mittekodeerivate mikroRNAde ja geneetiliste markerite omavahelist seost geenide avaldumisele. Ta leidis mitu vähkkasvajatega seotud markerit, mille mõju geenide avaldumisele toetab mikroRNAde tähtsat rolli geeniekspressiooni regulatsioonis.

Kõige olulisem uurimistöö, mis tehti  koostöös Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste doktor Kai Kisand ja professor Pärt Petersoniga, aitas leida mitmetele haigustega seotud geenidele mehhanisme ja rakutüüpe, mis on seotud haiguse arenguga. Seda võimaldas TÜ Eesti geenivaramu 300 geenidoonori erinevate immuunrakkude põhjalik uurimine ja erinevate haiguste geeniradade lahti mõtestamine.  Leiul on potentsiaali esimest tüüpi diabeedi ravimisihtmärgina.

Kasela kirjutab, et rohkem kui kümme aastat ülegenoomseid  assotsiatsiooniuuringuid on leidnud kümneid tuhandeid seoseid komplekstunnuste ja geneetiliste markerite vahel. Need kõik on andnud palju uut teadmist haiguste tekkepõhjuste ning pärilikkuse kohta. 

Samas ei viita ükski leitud seos otse põhjuslikule geneetilisele markerile, vaid märgivad ära genoomi piirkonna, mis mõjutab haiguse saamise riski või tunnuse kujunemist. 

Seni kogutud infot aitavad paremini mõtestada sellised geneetilised markerid, mis mõjutavad ka geenide avaldumist kui vahepealset tunnust varieeruvate DNA aluspaaride ja fenotüübi vahel. 

“Seejuures on tähtis kirjeldada geeniekspressiooni geneetilist regulatsiooni võimalikult paljudes erinevates rakkudes ja kudedes, sest geneetiliste markerite efekt geeniekspressioonile sõltub nii rakutüübist kui ka keskkonnamõjudest,” tõdes Kasela. 

Nii ongi Kasela uuring koos teiste omataolistega rajanud teed geneetikute järgmise kümne aasta põhiülesandele – uurida, millistes rakutüüpides ja missuguste molekulaarsete mehhanismide ning geeniradade kaudu mõjutavad haigusseoselised geneetilised markerid inimeste heaolu. 

“Vastused nendele küsimustele aitaks sammukese lähemale inimese genoomi kohta kogutud info rakendamisele ravimiarenduses ja kliinilises praktikas,” ütles värske doktor.