Teedrajav doktoritöö näitab, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ({{commentsTotal}})

Teedrajav doktoritöö annab vihje, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ja kliinilises praktikas.
Teedrajav doktoritöö annab vihje, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ja kliinilises praktikas. Autor/allikas: Victoria Pickering/Creative Commons

Täna Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsev Silva Kasela leidis molekulid, millest ühed võivad sobida esimest tüüpi diabeedi raviks ja teised vähkkasvajatega võitlemiseks. 

Kasela uuris doktoritöös koe- ja rakutüübi-spetsiifilist geenide avaldumise regulatsiooni. Sellest ilmnes, et täiskasvanu maksakoes mõjutavad geneetilised markerid nende geenide avaldumist, mis on seotud üldise ainevahetuse ja ravimite lagundamisega. 

“Ravimite lagundamise eest vastutavate geenide puhul on väga olulisel kohal nii geneetiline kui epigeneetiline variatsioon, ehk siis inimestevahelise varieeruva ravimivastuse taga peituvad nii pärilikud faktorid kui keskkonna mõjud, näiteks kaasuvad ravimid, suitsetamine ja isegi toitumine,” selgitas Kasela juhendaja Lili Milani. 

Lisaks uuris Kasela väikeste mittekodeerivate mikroRNAde ja geneetiliste markerite omavahelist seost geenide avaldumisele. Ta leidis mitu vähkkasvajatega seotud markerit, mille mõju geenide avaldumisele toetab mikroRNAde tähtsat rolli geeniekspressiooni regulatsioonis.

Kõige olulisem uurimistöö, mis tehti  koostöös Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste doktor Kai Kisand ja professor Pärt Petersoniga, aitas leida mitmetele haigustega seotud geenidele mehhanisme ja rakutüüpe, mis on seotud haiguse arenguga. Seda võimaldas TÜ Eesti geenivaramu 300 geenidoonori erinevate immuunrakkude põhjalik uurimine ja erinevate haiguste geeniradade lahti mõtestamine.  Leiul on potentsiaali esimest tüüpi diabeedi ravimisihtmärgina.

Kasela kirjutab, et rohkem kui kümme aastat ülegenoomseid  assotsiatsiooniuuringuid on leidnud kümneid tuhandeid seoseid komplekstunnuste ja geneetiliste markerite vahel. Need kõik on andnud palju uut teadmist haiguste tekkepõhjuste ning pärilikkuse kohta. 

Samas ei viita ükski leitud seos otse põhjuslikule geneetilisele markerile, vaid märgivad ära genoomi piirkonna, mis mõjutab haiguse saamise riski või tunnuse kujunemist. 

Seni kogutud infot aitavad paremini mõtestada sellised geneetilised markerid, mis mõjutavad ka geenide avaldumist kui vahepealset tunnust varieeruvate DNA aluspaaride ja fenotüübi vahel. 

“Seejuures on tähtis kirjeldada geeniekspressiooni geneetilist regulatsiooni võimalikult paljudes erinevates rakkudes ja kudedes, sest geneetiliste markerite efekt geeniekspressioonile sõltub nii rakutüübist kui ka keskkonnamõjudest,” tõdes Kasela. 

Nii ongi Kasela uuring koos teiste omataolistega rajanud teed geneetikute järgmise kümne aasta põhiülesandele – uurida, millistes rakutüüpides ja missuguste molekulaarsete mehhanismide ning geeniradade kaudu mõjutavad haigusseoselised geneetilised markerid inimeste heaolu. 

“Vastused nendele küsimustele aitaks sammukese lähemale inimese genoomi kohta kogutud info rakendamisele ravimiarenduses ja kliinilises praktikas,” ütles värske doktor.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: