Pea kõik Eesti elanikud vajaksid mõne ravimi puhul tavapärasest erinevat annust ({{commentsTotal}})

{{1539779040000 | amCalendar}}
Foto: v1ctor/Creative Commons

Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8 protsenti Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.

Geenidel on oluline roll selles, kuidas ravimid mõjutavad meie organismi. Ravimite tavapärasest kiirem või aeglasem lagundamine võib põhjustada ebapiisavat raviefekti või tõsiseid kõrvaltoimeid. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus osalenud geenidoonorite geeniandmetest selgus, et 99,8 protsendil inimestel tuleks mõne ravimi annust muuta.

Artikli üks autoritest Tartu Ülikooli doktorant Sulev Reisbergi selgitas, et seni on geeniteabe rakendamine takerdunud selgete soovituste meetodite taha, mis võimaldaksid tõlgendada inimeste geneetilist informatsiooni automaatselt ravimite annustamise soovitustena. "Nüüd oleme välja arendanud bioinformaatilise tööriista, mis just seda geeniandmete põhjal teeb," selgitas Reisberg.

Varasemates rahvusvahelistes uuringutes on näidatud, et teatud geeniinfot kasutades on võimalik ravimite kõrvaltoimeid vähendada. Seni on tehtud seda Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani sõnul aga enamasti ühe geeni või ravimi kaupa. Nüüd võtsid teadlased kõik publitseeritud ja valideeritud seosed ning hindasime geenidoonorite andmete põhjal, kellele neist suure tõenäosusega ei sobi standardannused ning kes vajaksid seetõttu annuse kohandamist

"Loodame, et sellise info kasutamine ravimite väljakirjutamisel suurendab inimeste usaldust arsti määratud ravimite võtmisel ja vähendab hirmu kõrvaltoimete pärast," lootis Milani. Praegu annab Geenivaramu varem liitunud geenidoonoritele tagasisidet kuni 28 ravimi toimeaine osas

Artikkel valmis Tartu Ülikooli ning ettevõtete STACC ja Quretec koostöös ja see avaldati teadusajakirjas Genetics in Medicine. Uute geenidoonorite kogumise kampaania kestab aasta lõpuni, mille käigus on huvilistel võimalik hakata geenidoonoriks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: