Geenid määravad selle, kui hästi ravim meile mõjub ({{commentsTotal}})

Farmakogeneetika on keerulise nimega valdkond, mis aga lahtiseletatult tähendab seda, kuidas meie geenid mõjutavad ravimite imendumist.

Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Milani on üks neist, kelle teadustöö seisnebki geenide ja ravimite toime vaheliste seoste otsimises. Ta rääkis oma teadustööst ETV teadussaates “Uudishimu tippkeskus”. Järgnevad on küsimused, mis tekkisid saate toimetajal ja mis said vastuse saates.

Miks on nii, et kui üks inimene võtab üht ravimit, tekivad tal kõrvalnähud, aga kui tema tuttav võtab seda sama ravimit, siis temal ei teki?

Teatud geenipiirkonnad määravad ära selle, kuidas meie keha ravimeid omandab. Kui geneetilise mõju tõttu imendub üks ravim meil aeglaselt, tekivad kehas ülejäägid, (sest me võtame ju kohe teise tableti sinna otsa) ja nii tekivad meil kõrvalnähud.

Teistpidi võib olla aga nii, et meie keha töötleb ravimi lihtsalt väga ruttu ära ning ravimil polegi mingit mõju.

Ja siis on see kolmas variant ehk ravim imendub normaalselt ja mõjub nii nagu peab.

Kui palju ja milliste ravimite puhul on võimalik ette ennustada, kas ja millised kõrvaltoimed võivad tekkida?

Päris palju puudutab see antidepressante, kõrgevererõhu tõve ravimeid jt. Neid ravimeid kirjutatakse väga sageli ja laialdaselt. See aga tähendab, et ka kõrvaltoimed on sagedased.

Mis roll on sellise teadmise saamise juures täppismeditsiinil?

Geenivaramu andmete põhjal on olnud võimalik esmalt uurida, millised on need geenipiirkonnad, mis ravimite imendumist mõjutavad. Neid andmeid on kõrvutatud inimese e-tervise andmetega, et saada teada millise geenivariandiga inimestel, millised kõrvalnähud tekivad.

Geenidoonoritele, kes andsid oma vereproovi geenivaramule, antakse personaalselt tagasisidet selle kohta, millised ravimid neile sobivad, millised mitte.

Kuidas ja kus võiks farmakogeneetikat reaalses elus rakendada?

Tulevikus võiks taoline geeniinfo olla iga inimese kohta olemas, et juba sellest lähtuvalt saaks arsti ravimit välja kirjutades võtta arvesse, kas ja millised kõrvalnähud võivad patisendil tekkida ehk milline ravim talle üldse sobib.

Ristmeediaprojekt "Uudishimu tippkeskus" on eetris neljapäeviti kell 21.40. Arutelud saate teemal jätkuvad reedeti kell 10 Facebookis, kust kõik teadusega seonduva leiab teemasildiga #tipukas.



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: