Geenivaramu asedirektori Tõnu Esko uurimisrühma doktorant Maris Alver analüüsis geenidoonorite andmeid, et leida vere liigset kolesteroolisisaldust põhjustavat haruldast geenivarianti. Nii leidis ta 13 inimest, kellel selline variant esines ja kes ise ei olnud veel oma probleemist teadlikud.

"See on üpris suur hulk inimesi, keda meditsiinisüsteem veel märganud ei olnud," sõnas Alver. "30% geneetilise variandi kandjatest, kes peaksid juba ammu ravi saama, kõnnivad rõõmsalt ringi, teadmata, et neil on koleterooliga probleeme ja seetõttu suur risk saada südameinfarkt."

Esko selgitas, et haiguse pärilik vorm nõuab sootuks teistsugust käsitlust. Haiguse ennetamist ravimite abil on soovituslik alustada juba puberteedieas.

Kuna uuringuga leiti üles perekondliku liigkolesteroolveresust põhjustava geenivariandiga inimesed ja neile määrati tõhus ravi, võis see nad päästa varajasest äkksurmast, millega nimetatud pärilik haigus sageli lõppeb.

2012. aastal suri selle haiguse tõttu ootamatult näiteks 26-aastane Norra maailmameistrist ujuja Alexander Dale Oen.

Pooled kõigist Alveri uuritud geenivariandi kandjatest (s.o 21 inimest) olid mõnevõrra paremas olukorras. Nad teadsid, et neil on kõrge kolesteroolitasemega probleeme, aga nad ei teadnud, et seda põhjustab haruldane geenivariant.

"Need olid inimesed, kellele arst ütles, et nende kolesteroolitase on kõrge. Neil soovitati muuta elustiili: vähem süüa ja rohkem sporti teha," selgitas Alver. Ta jätkas: "Kuid ükski arsti ei teadnud neile öelda, et nende liigkolesterool on tingitud organismis olevast eluaegsest veast. See viga pärsib kolesterooli väljutamist vereringest ja põhjustab veresoonte lupjumist, mis võib lõppeda varases eas infarktiga."

Üksnes kolmel uuringus osalenud inimesel, kes kandsid haigust tekitavat geenivarianti, oli pärilik liigkolesteroolveresus diagnoositud juba varem.

Alveri uuring, kus osalesid peale Eesti teadlaste ka uurijad mainekast Harvardi Meditsiinikoolist ja Bostoni Massachusettsi Haiglast, ilmus möödunud nädalal Nature tütarajakirjas Genetics in Medicine.

Geenidoonorite uurimine

Teadlased ja arstid nimetavad liigkolesteroolveresust perekondlikuks hüperkolesteroleemiaks. See on ühe geenivariandi põhjustatud haigustest maailmas üks levinumaid.

Et geenivariandid, mis seda haigust põhjustavad, on üldjoontes teada, asus TÜ Eesti geenivaramu otsima neid kandvaid geenidoonoreid. "Peale teadaolevate haiguspõhjuslike geenivariantide leidsime uuringu käigus ka kaks sellist geenivarianti, mis tuvastati esimest korda just eestlaste andmestikus," lisas Maris Alver.

Kokku on geenivaramusse kogutud 52 000 eestimaalase geeniandmed ja neist ligikaudu 5000 puhul on järjestatud kogu genoom või genoomi valke kodeerivad piirkonnad. See tähendab, et nende 5000 inimese geeniadmetest saab leida ka kõige personaalsemad geenivariandid.

"Just nende andmete abil jõudsime 27 inimeseni, kellel oli perekondlikku liigkolesteroolveresust põhjustav geenivariant," sõnas Alver.

Seejärel kutsus geenivaramu need 27 doonorit kordusuuringule, et leiud kinnitada ja kontrollida, kuivõrd ummistunud on nende südame- ja unearterid ja kui kaugele on lipiidide ladestus juba jõudnud. Lipiidide ehk rasvade ladestumist võib liigkolesteroolveresuse puhul märgata näiteks väikeste kollaste nahaaluste sõlmekestena sõrmede vahelistes voltides või silmakoopa ümber.

21 geenidoonorit võttis kutse vastu ning läbis lisauuringud meditsiinigeneetiku ja kardioloogi juures. Seejärel pakuti neile võimalust kaasata uuringusse ka oma lähisugulased: vanavanemad, vanemad, onud-tädid, õed-vennad, õdede-vendade lapsed, enda lapsed ja lapselapsed. 16 doonorit seda tegigi: mõnest perekonnast osales ainult üks inimene, mõnest jällegi kõik.

Nii osales geeni-kolesterooliuuringus lõpuks 41 haiguspõhjusliku geenivariandi kandjat. Nendest 37-l oli perekondlik liigkolesteroolveresus. Neljale selle geenivariandiga inimesele arst seekord veel analüüside järgi diagnoosi ei määranud, kuid nad kõik jäävad kardioloogilise jälgimise alla.

Parem ravi

Tõnu Esko sõnul on märkimisväärne, et 68% uuringus osalenud perekondliku liigkolesteroolveresusega inimestest ei olnud saanud enne geenivaramu uuringut mingisugust ravi.

"Seevastu 32% meie uuritutest oli küll saanud ravi, aga see ei olnud tõhus. See tähendab, et mitte kellelgi neist ei olnud suudetud raviga kolesteroolitaset viia nii madalale, kui näevad ette Euroopa Kardioloogide Ühingu kriteeriumid," lausus Maris Alver. Selles ei süüdista ta mitte arste, vaid süsteemi.

Ta ütles, et kui inimese haiguse põhjus on geneetiline, tuleb tema kolesteroolitaset jälgida veelgi suurema tähelepanuga. "Samuti peaks inimesel olema õigus oma haiguse geneetilist päritolu teada."

"See uuring näitab selgesti, et geneetilised profiilid tuleb lõimida patsiendiportaali. Nii jõuaksid suured geneetilised riskid aegsasti tohtrite töölauale," lisas Tõnu Esko.

Alver jätkas: "Me peame suurendama teadlikkust, et liigkolesteroolveresus võib olla geneetiline haigus. Tänu rahvastikupõhisele geenipangale ja koostööle arstidega saame sellise haigusega inimesed nüüd üles leida. Mida varem me riskrühma kuulujaid leiame, seda rohkem tervena elatud aastaid saame neile kinkida."

Ühtlasi saadi Alveri juhitud uuringust kinnitust, et kui biopangad kutsuvad geenidoonoreid jätku-uuringutele, siis inimesed osalevad neil meelsasti.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhataja, professor Andres Metspalu selgitas, et geenivaramu omaaegne visioon realiseerub ning kõnealune uuring on näide sellest, et Sotsiaalministeeriumi personaalse meditsiini strateegia tagab parema haiguste ennetuse.

"Kui suur osa Eesti elanikest saab niinimetatud geenikaardi, siis selliste suure haigusriskiga inimeste leidmiseks kulub spetsialistil ainult mõni minut," ütles Metspalu.

Perekondliku liigkolesteroolveresuse uuringu jätkuna on praeguseks alustatud ka esimesi kliinilisi juhtprojekte, mille eesmärk on viia geneetiline info meditsiinisüsteemi. Sealhulgas töötatakse välja kliinilised ravijuhendid ja tehnilised lahendused selle kohta, kuidas geeniinfo jõuaks nii arsti kui ka patsiendini.

"Biopangad aitavad leida need inimesed, kellele on sellest kõige rohkem kasu. Personaalne tervishoid on tulnud, et jääda," rõhutas Tõnu Esko.