Tartu Ülikooli Kliinikum kutsub geenidoonorid rinnavähiuuringusse ({{commentsTotal}})

Rinnavähi uuring.
Rinnavähi uuring. Autor/allikas: ERR

See on suurim personaalmeditsiini uuring, mis on seni Eestis tehtud. Selle eesmärk on aastail 2018–2020 uurida, kuidas kasutada geeniandmeid parimal viisil ja laialdaselt.

Üle tuhande Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu geenidoonori saab peagi kutse osaleda rinnavähi personaliseeritud sõeluuringus. Teadlased ja arstid on need doonorid geeniandmete alusel välja valinud.

Peale kutse saamist on võimalik registreeruda kliinikumi onkoloogi või meditsiinigeneetiku vastuvõtule. Peatselt hakatakse patsiente vastu võtma ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Rinnavähi personaalse ennetamise ja varase avastamise prooviuuringu kliiniline etapp hõlmab ka patsientide nõustamist ning seda etappi alustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhitav konsortsium. Konsortsiumi suurimad liikmed on Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikool.

Rinnavähi projekti eesmärk on uurida ja rakendada mudelit, milles arvestatakse personaalset geneetilist eelsoodumust, et avastada rinnavähi õigeaegseks avastamiseks ja ka vältimiseks.

Praegusesse mammograafia sõeluuringusse on kaasatud Eestis naised vanuses 50–69 eluaastat. Teadusuuringutest on seevastu selgunud, et märksa suurem haigestumisrisk on naistel väljaspool seda vanuserühma. Samuti oleks vaja võtta haiguse avastamiseks ja vältimiseks lisameetmeid.

Uuringu juhi dr Peeter Padriku sõnul testitakse rakendusuuringuga, kuidas kasutada olemasolevat geneetilist info tervishoius sagedaste ja oluliste haiguste tõhusamaks avastamiseks ja vältimiseks, arvestades ühtlasi personaliseeritud riske. Praegusel juhul tehakse seda rinnavähi näitel.

"Me kasutame nii seni teada olevaid haigusriski kandvate üksikgeenide muutusi kui ka maailmas kliinilises kasutuses olevaid uuenduslikke mitme geeni väikseid muutusi," selgitas dr Padrik. "Polügeensed riskiskoorid ei ole veel kliinilises praktikas kasutusele võetud, ent neil on suur potentsiaal määratleda haigusriskid täpsemalt. Samuti näeme tervishoiusüsteemis vajadust jälgida geenivaramu andmete põhjal haigusriski kandvate üksikgeenidega isikuid laialdasemalt."

Personaalmeditsiini kliinilised prooviuuringud rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses tehakse aastatel 2018–2020. Südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuse katseprojekti kliiniline osa algab jaanuaris 2019.

Uuringu tegemiseks loodud konsortsiumis estPerMed I osalevad Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervise instituut ning Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut.

Uuring kuulub Sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini rakendusprojektide hulka ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi "RITA" vahenditest.

Toimetaja: Katre Tatrik



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: