Geenide kohta on saanud tagasisidet üle 500 geenidoonori ({{commentsTotal}})

Viimase EMORi uuringu järgi toetavad Geenivaramu doonoriprojekti ligikaudu 80 protsenti eestimaalastest. Geeninõustaja Liis Leitsalu kinnitas, et geeniandmetel põhinevat kasulikke teadmisi oma tervise kohta on saanud juba sajad inimesed.

Eesti tegutsevalt viielt nõustajalt on saanud kokku tagasisidet ligikaudu 650 inimest. "Me näeme, et inimesed pärast vastuvõttu ongi rahulikumad ja õnnelikumad ning vastuvõtt mõjub neile hästi," märkis Leitsalu saates "Terevisioon". Seejuures märkis ta, et mõnikord on vastuvõtule tulevad inimesed kergelt paanikas. Näiteks arvatakse, et neile pannakse sealsamas ka diagnoos. Hirmud pole aga tavaliselt põhjendatud.

Üks kõige konkreetsem näide nõustamisel saadavast kasulikust informatsioonist seostub farmakogeneetikaga. Kõik ravimid ei mõju kõigile geneetiliste iseärasuste tõttu samamoodi. "Meil käib päris palju inimesi, kes tarvitavad mingeid meie raportis olevaid ravimeid. Teinekord ongi selline ära tundmine, et pruukisin mitmeid kuid antidepressante, mis ei töötanud või nende mõju polnud nii hea," laiendas Leitsalu. Tulevikus saaks mitte kõige paremini toimiva ravimi väljakirjutamist vältida või muuta selle alusel doosi.

Seni tehtud uuringute põhjal on leitud ka juba paarkümmend närgatavalt kõrgema rinna- ja munasarjavähi riskiga seonduvat geenivarianti. Sellisel juhul "tuleks alustada sõeluuringutega nooremas eas". Täiendavaid näpunäiteid riskide maandamiseks saavad anda onkoloogid.

Samuti otsitakse paarikümnele haruldasele pärilikule haigusele viitavaid geenivariante. "Meie oleme omalt poolt lisanud paar riskihinnangut sagedasematele haigustele nagu näiteks II tüübi diabeet, mille hinnangut saab kõigile anda," lisas Leitsalu. Tulevikus võiks olla taoliste andmete kasutamine meditsiinisüsteemi loomulik osa. Hetkel peavad andma inimesed selleks eraldi nõusoleku.

Samuti tuleb anda eraldi nõusolek geenidoonoriks hakkamiseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: