Esimese kuuga andis geeniproovi ligi 11 000 inimest ({{commentsTotal}})

Aprillis loovutas Geenivaramule oma geenide uurimiseks vereproovi 10 654 inimest, digitaalselt allkirjastanud nõusoleku oma DNA uurimiseks on andnud 36 344 inimest.

"Algus oli tõesti pöörane, kõik ei pääsenud esimesel katsel löögile. Serverid olid ülekoormatud, aga inimesed rahunesid maha ja me võtsime võimsamad serverid. Nüüd pääsevad kõik löögile esimesel katsel ja saab juba verd andma minna ka," märkis Eesti Geenivaramus vanemteadur Lili Milani saates "Terevisioon".

Geeniproovi jaoks võetakse veenist ühe katsutiga kuue milliliitri jagu verd. Kuigi söömine DNA-d ei muuda, tasuks eelneva nelja tunni vältel sellest siiski hoiduda. "Me hoiustame vereproovidest võetud plasmat ka muudeks analüüsideks. Kui peaks tekkima lisarahastus või mõne teadusprojekti raames vaja olema, siis vereplasmast mõnede verenäitajate mõõtmisel on söömata olek parem, aga DNA analüüsil tõesti mingit vahet ei ole," laiendas Milani.

Kõige rohkem on andnud nõusoleku oma geenide uurimiseks 25–29aastased noored. Samas soovib oma pärilikkusaine rohkem teada saada ka näiteks üks 95-aastane Eesti elanik. Vanemteadur lisas, et naised on olnud meestest oluliselt aktiivsemad ja kutsus üles viimaseid geeniproove andma.

Geenidoonorid vanuse ja soo kaupa. Autor: Eesti Geenivaramu

Vere selle koostisosadeks lahutamine võtab ligikaudu 24 tundi, ööpäev kulub ka DNA eraldamiseks. Selle põhjal geenikaardi tegemine võtab inimtööjõu suurema osakaalu tõttu aega umbes kolm päeva. 2019. aastaks peaksid olema olemas kõigi uute doonorite geenikaardid. Seejärel saavad inimesed juba rohkem teada nende haigusriskide kohta.

"Kõige olulisemal kohal on praegu sagedased haigused – südame-veresoonkonnahaigused ja II tüüpi diabeet, lisaks haruldased mutatsioonid, mis põhjustavad perekondlikku rinnavähki, ja minu jaoks kõige huvitavamad on ka ravimite kõrvaltoimed ja ravimite sobivus," loetles Milani. Vanemteaduri sõnul võiksid oma DNA vastu erilist huvi just need, kes on kogenenud ravimite kõrvaltoimed.

Kokku kogutakse geeniproove selles voorus 100 000 inimeselt. "Praeguse riigieelarve strateegia järgi tundub, et saab ka üle 100 000, aga kõige kindlam on olla nende esimese 100 000 seas. See raha on praegu reaalselt olemas," rõhutas vanemteadur.

Geeniproovi saab loovutada suuremates haiglates ja tervisekeskustes ning SYNLABi laborites üle Eesti, täpse ja pidevalt täieneva nimekirja verevõtukohtadest koos lahtiolekuaegadega leiab geenidoonorite veebilehelt. Geeniproovi andmiseks ei pea enamasti eelnevalt registreeruma, tuleb lihtsalt verevõtukoha avamise ajal kohale minna. Kogu protseduur võtab aega mõned minutid.

Oluline on, et geenidoonor on eelnevalt allkirjastanud nõusolekuvormi. Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: