Kui terved rakud kasutavad toitaineid, et täita organismis oma ülesandeid, siis kasvajarakk vajab energiat selleks, et kontrollimatult paljuneda, selgitab Õunpuu, kes töötab KBFIs juhtivteaduri Tuuli Käämbre laboris.

On olemas üksjagu teooriaid, kuidas vähk areneb. Mõni neist räägib sellest, et tegu on arenguhäirega – näiteks soole tüvirakkudes võib arengu käigus tekkida häire, mille tulemusel areneb sellest vähkkasvaja.

„Mehhanismid, kuidas tavalisest rakust saab vähirakk on siiani jäänud segaseks,“ märgib Tuuli Käämbre. Vähiuuringutes on küll palju geneetikaalaseid edulugusid, kuid selliseid uuringuid - kasvajarakkude energiatransporditeed - nagu KBFIs tehakse, Euroopas mujal peaaegu ei olegi.

Tuuli Käämbre laboris uuritakse kasvajarakkude energiatransporditeesid. „Me uurime, kuidas need energiatransporditeed muutuvad, mis nendega juhtub. Miks näiteks soolevähi puhul töötab alguses selline energiatee, mis tavaliselt varustab südamelihast ja skeletilihast energiaga, ja miks see äkki kaob ja asemele ilmuvad hoopis teised energiatransporditeed?“

Ljudmila Õunpuu doktoritöö uuringud valmivad vähkkasvaja rakkudel, mis kasvatatud laboris. Need rakud võivad Tuuli Käämbre sõnul aga käituda sootuks teist moodi kui päris kasvaja omad.

Selle pärast võrdlebki KBFI teine doktorant Andre Koit rinna- ja jämesoolevähi patsientidelt saadud kasvajakudesid kõrvutades neid samade patsientide tervete rakkudega. Selleks, et saada patsientidelt opereeritud kasvajakudesid, tehakse koostööd PERHi peaonkoloogi dr Vahur Valvere ja dr Riina Kütneriga ning Lääne-Tallinna keskhaiglagast dr Külliki Suurmaaga.

Tema uuringutest selgub näiteks, et kui rinnakoe rakud on tavaliselt madala energiatarbega, siis rinnavähi kude on kasutab ohtralt energiat. „Aga näiteks soolekasvaja, soolevähi või sooleepiteelirakud paljunevad väga kiiresti, kuid nemad on jälle suhteliselt aktiivsed metabolismis ja energiametabolismis sealhulgas. Aga kui välja on kujunenud vähk, siis näiteks rinnakasvaja puhul muutub see sama moodi väga aktiivseks,“ selgitab Koit.

Täpsemalt uurib Andre Koit rakuhingamist ehk rakkudes toimuvate ainevahetuslikke ja hingamisprotsesse, mille käigus lagundavad rakud glükoosi või rasvhappeid ja vabastavad nõnda energiat.

„Näiteks rinnavähi puhul hingavad koeproovid oluliselt, oluliselt aktiivsemalt kui selle normaalne rinnakude,“ kirjeldab Koit.

Soolekasvaja rakud. Rohelisega on märgitud tsütoskelett, punasega mitokondrid. Autor: Ljudmila Õunpuu/KBFI

Ljudmila Õunpuu ja Andre Koidu uuringute tulemustes võib peituda vastus, miks üks rakk meie kehas areneb lõpuks kasvajaks, teine aga mitte. Veelgi olulisemana: „Pikemas perspektiivis saaks nende teadmiste põhjal arendada uusi vähivastaseid ravimeid, mis ründaksid spetsiifiliselt kasvaja tüvirakke, jättes puutumata terveid rakke,“ võtab Ljudmila Õunpuu kokku.

Andre Koit lisab, et juba praegu on olemas üksikuid ravimeid, mis sihivad just rakuhingamist vähirakkudes. „Ja paljude ravimifirmade arenduses on töös vähivastased ravimid, mis toimivadki mitokondriaalse metabolismi suhtes.“