Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Ma loodan, et minu karjääri kõige nauditavamad hetked on alles ees. Tõsi, minu karjääris on olnud palju toredaid hetki. Milline neist kõige nauditavam on, ei oskagi täpselt välja tuua. Väga tore on, kui mõni noor inimene kaitseb doktorikraadi ja soovibki jääda teadusesse. Selline sündmus annab jõudu ja motiveerib.

Peale selle on positiivne ka see, et meie lähenemine vähkkasvajale leiab mujal maailmas järjest rohkem tunnustust nii USA-s, Jaapanis kui ka Kanadas ja Hiinas. Muidugi oli väga oluline ka naissoost tippteadlaste portaali AkademiaNet liikmeks valimine.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Igal aastal diagnoositakse maailmas ligikaudu 12,7 miljonit ja Euroopas 3,2 miljonit vähijuhtu. Ka suremuse näitajad on kurjakuulutavad: igal aastal sureb pahaloomulistesse kasvajatesse maailmas ligikaudu 7,6 miljonit ja Euroopas 1,7 miljonit inimest – see on enam kui terve Eesti elanikkond.

Eestis haigestub vähki 24 20–65-aastast inimest päevas, 10 inimest päevas vannub paraku haigusele alla. Enim on haigestunute seas tänapäeva mõistes veel tegusaid 50–69-aastaseid, kes vanuse poolest võiksid veel olla igati aktiivsed ühiskonna liikmed.

Minu töörühm on teinud olulisi edusamme vähirakkude mitokondriaalse plastilisuse uurimisel ja meie teadusrühma tulemused on avaldatud kõrgetasemelistes teaduslikes ajakirjades. Vähirakkude plastilisus on selline nähtus, kus kasvajarakk sobitab ennast kasvukeskkonnaga. See sõltub sellest, mida vähirakk "sööb", et toota energiat paljunemiseks. Kasvajarakkude metaboolne plastilisus on paljuski põhjuseks nende ravimresistentsuse väljakujunemisel ning metastaaside tekkel.

Peamine väljakutse on metaboolse plastilisuse mehhanismide tundmaõppimine, mis võib tuua läbimurde personaalses meditsiinis. Juba praegu on selge, et iga patsiendi kasvajal on omad "sõrmejäljed", mille põhjal võib otsustada, kas patsient vajaks agressiivsemat või leebemat ravi. Metaboolse plastilisuse uurimine võimaldab kindlasti välja arendada uusi ravimsihtmärke ning arendada vähi sõeluuringuid. Eestis oleme me praegu ainus sellisel teemal töötav grupp, Euroopas üks väheseid.

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid olema nad argielus?

Akadeemik peaks kindlasti olema väljapaistev teadlane ja ühiskonna arengu aktseleraator. Kindlasti oleks üheks akadeemiku rolliks uute teadmiste inimesteni toomine ja teaduse propageerimine. Samuti peaks teadlane viima rahvani usaldusväärseid teadustulemusi. See on väga oluline eelkõige rahvatervise valdkonnas.

Seoses koroonaepideemiaga on kasvanud tähelepanu teadlastele ja teadusele üldse. Siiani oli teadus avalikkuse eest suuresti varjul. Argielus peaksid nii akadeemia liikmed kui ka teadlased üldiselt olema nähtavad ja lähtuma oma tegevuses eetika põhimõtetest .

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

See oleks kahtlemata väga suur tunnustus ja tooks ka lisakohustusi, kuid oma elu tuleb ikka edasi elada.