Teadlased suutsid panna rinnavähi rakud muutuma rasvkoeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vasakpoolsel pildil on rohelisega näha vähirakud ning punasega rasvarakk. Parempoolne pilt on ravijärgne ning rohelised on vähirakud, pruunid aga rasvarakud.
Vasakpoolsel pildil on rohelisega näha vähirakud ning punasega rasvarakk. Parempoolne pilt on ravijärgne ning rohelised on vähirakud, pruunid aga rasvarakud. Autor/allikas: Baseli Ülikooli biomeditsiini osakond

Pole ühtainsat täielikult ja universaalselt toimivat vähiravimit, kuid järjest tuleb avastusi, mis on paljulubavad erinevat tüüpi vähi vastu võitlemisel. Baseli Ülikooli teadlased suutsid pilootkatses näidata, et rinnavähirakke on võimalik meelitada muutuma rasvkoe rakkudeks. Seegi on samm lähemale ühele vähiravi võimalusele.

Oletame, et te lõikate näppu, mille järel tekib haav ning see haav hakkab paranema. Haava paranemisel näevad epiteelirakud ehk naharakud alguses vähem enda tavapäraste rakkude moodi välja ja on rohkem n-ö voolavad.

See on sellepärast, et uued rakud muutuvad alguses mesenhümaalseteks tüvirakkudeks ning muutuvad seejärel seda tüüpi rakuks, mida parasjagu vaja on. Samasugune protsess toimub lootel arengu käigus.  

Seda protsessi  nimetatakse epiteel-mesenhümaalseks üleminekuks (i.k epithelial-mesenchymal transition ehk EMT). See protsess on olnud teada ja pakkunud huvi juba mõnda aega ka vähiuuringutes. Teatakse, et vähirakud võivad valida ka vastupidise tee ehk muutuda epiteeli rakkudest mesenümaalseteks ja levida nõnda kogu kehas. Seda nimetatakse siis inglise keeles mesenchymal‐to‐epithelial transition mesenhümaalsest epiteelseks üleminekuks ehk METiks.

EMT on protsess, kus epiteelirakud kaotavad oma diferentseerunud oleku ja muutuvad vähemdiferentseeritud (mesenhümaalseteks) rakkudeks. Need ei kinnitu enam sinna, kuhu peaksid ja lähevad oragnismis liikuma. Kui vähirakud läbivad EMT protsessi, siis liiguvad nad teistesse kohtadesse, taasdiferentseeruvad MET mehhanismiga ning niiviisi tekivad vähi metastaasid – algse vähikoe vohamised organismi teistes paikmetes.

Vähirakkude jaoks on nii EMT kui MET kasulikud: üks võimaldab liikuma minna ja teine metataasidel vohama hakata. "Selle artikli juures on kõige tähtsam, et kui rakud on kas EMT või MET suunal dediferentseerumist-diferentseerumist alustanud, siis on nad eriti tundlikud "rajalt kõrvale" juhtimise suhtes. Seda autorid kasutasidki ning tulemuseks olid paljunemise peatanud rakud," kommenteeris Šveitsi teadlaste uuringut Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Tuuli Käämbre selgitas, et teadlased on tuvastanud palju valke, mis reguleerivad EMT üleminekut, kuid seni pole õnnestunud nende valkude abil muuta kasvajarakke epiteelirakkudeks.

Vähirakkude jaoks on nii EMT kui MET kasulikud – üks võimaldab liikuma minna ja teine metataasidel vohama hakata, selgitas Toivo Maimets. "Idee muuta rinnavähi rakud diferentseerunud funktsionaalseteks adipotsüütideks ehk normaalselt töötavateks rasvarakkudeks on uus lähenemine kasvajatele," märkis Tuuli Käämbre.

Joonis näitab, kuidas toimub rinnavähirakkude muutumine rasvkoe rakkudeks. Autor: Ishay-Ronen et al 2018/Elsevier

"Selle ülemineku ärahoidmine on praegu ahvatlev vähiravi sihtmärk ja seda on uuritud ka näiteks pankrease ja kopsuvähi korral, mis samuti kuuluvad üliagressiivsete kasvajate hulka," rääkis Käämbre.

Šveitsis asuva Baseli Ülikooli teadlased nakatasid hiired inimese agressiivse rinnavähiga ning manustasid seejärel neile kaht ravimit. Üks neist oli diabeediravim rosiglitasoon ja teine vähiravim trametiniib. Mõlemad on ravimitena heaks kiidetud ja ravis kasutusel. Viimane on oluline fakt, kuna tähendab, et see võib Šveitsi teadlaste uuringu tulemusi viia kiiremini kliiniliste katseteni.

Hiir pole inimene

Toivi Maimets ja Tuuli Käämbre nendivad, et hiir pole inimene, mistõttu seisab ees veel terve rida katseid, et jõuda ravimikokteili katsetamiseni inimesel. "On vaja teada, milliseid ravimi doose saab inimesel kasutada, et hoida ära või viia vähemalt minimaalseks selle kõrvaltoimeid," ütles Käämbre.

Mõlemad teadlased nendivad, et see ravimeetod võib mõjutada samuti võib ravim mõjutada organismi teisi rakke. Ka ei saa seda tüüpi ravi muutuda universaalseks, pigem sobib ta vähi agressiivsuse allasurumiseks ning annab seega lootust inimestele, kelle ravi ei ole praeguste arusaamade järgi võimalik. Mõistagi katsetatakse enne inimesele lähedasemate liikide peal ning alles siis inimestel.

Nende kahe ravimi mõjul muutusidki vähirakud üleminekuteid ning muutusid rasvkoe rakkudeks.

Trametiniib suurendab rakkude üleminekuprotsessi, näiteks vähirakkude muutumist tüvirakkudeks ning siis soodustab nende tüvirakkude muutumist rasvkoe rakkudeks. Rosiglitasoonil on väiksem roll, kuid kombinatsioonis trametiniibiga aitas see kaasa tüvirakkude muutumisele rasvarakkudeks.  

Ravimikokteil mõjutab ka ülejäänud keha

Tuuli Käämbre ja Toivo Maimets on ühel meelel, et organism on tervik ja kindlasti mõjutab diferentseerimisravi ka teisi süsteeme, näiteks tüvirakkudel põhinevaid taastumisprotsesse. "Küsimus on selles, kui täpselt suudetakse seda ravi "sihtida" ja milline on ravi kõrvalmõju. Näiteks juuksekasvu peatumine ei ole väga kõrge hind kasvajast lahtisaamise eest. Mida täpselt võidame ja mida kaotame, need uuringud on veel suurel määral ees," ütles Maimets.

Uuringu juhtivautor Gerhard Christofor selgitas, et nende kahe ravimi koostoimel peatub vähirakkude levik ja metastaaside loomine organismis. Samuti suutsid teadlased näidata, et need rasvkoeks muutunud rakud ei muutu tagasi vähirakkudeks.

Tulevikus saaks seda meetodit kasutada kombinatsioonis tavapärase keemiaraviga, et suruda alla kasvaja arengut ning metastaaside moodustumist.

Nii kaua kuni uuritakse võimalusi liikuda edasi inimeste peal katsetamise juurde, uurivad teadlased, kas see ravimeetod võiks töötada ka teiste vähitüüpide puhul.

Tuuli Käämbre näeb, et see meetod võiks anda tulemusi ka teiste metastaase ajavate vähitüüpide puhul. Kuid nii Käämre kui ka Maimets sedastavad,e t lõpliku ravimini, mis inimesi aitaks, läheb aega ja ilmselt veel vähemalt kümnend. "Olukorrani, kus võtad tableti ja kasvaja taganeb, ei ole veel niipea kahjuks loota," ütles Käämbre.

 Uuring ilmus ajakirjas Cancer Cell.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: