Tartu teadlased muutsid vähiravimi nanonutikaks ({{commentsTotal}})

{{1555590720000 | amCalendar}}
Foto: Ljudmila Õunpuu/KBFI

Tartu Ülikoolis täna kaitstavast doktoritööst selgub, et tarkade nanoosakeste abil saab parandada kõhuõõne kasvajate ravi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.

Seedetrakti ja günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate, näiteks mao-, soole- ja munasarjavähi korral levivad kasvaja mikrosiirded kõhuõõnes sageli edasi ka pärast kasvaja eemaldamist. Seda on aga keeruline ravida, kuna keemiaravi ei pruugi kõhuõõnevälistes kudedes avalduvate kõrvalnähtude tõttu olla kuigi tõhus.

Võimalik on manustada vähiravimit ka veeni kaudu, kuid sellel on oma kõrvalmõjud. Seetõttu oleks mõistlik viia vähiravim otse kõhuõõnde, kuid nõnda manustatud ravimid tekitavad kõhuõõnde normaalsetes kudedes kõrvaltoimeid.

Sellepärast töötasidki Tartu Ülikooli teadlased välja nutikad vähiravimid, mille tõhusust tõestas Hedi Hunt oma doktoritöös. Teadlased katsid ravimiosakesed nanoosakestega, mille pinnal on kullermolekulid ehk peptiidid, mis tunnevad ära vähirakud.

"Süstituna pole tavaravimitel otsest n-ö sihtmärki ja selle tõttu tekivad kõrvaltoimeid ka muudes kudedes. Aga n-ö targad nanoravimid tunnevad ära vähikoe, kuna vähikude on teistsugune kui tavakude. Seetõttu nad akumuleeruvad seal koes ja toimivad just täpselt seal, kus me tahame, mitte teistes kudedes," selgitas Hunt.

Need nanonutikad osakesed parandavad ravimite lahustuvust, selektiivsust ja vabanemist kasvajarakkudes.

"Kasvaja ravimite selektiivseks muutmine on eriti nanomeditsiinis üks põhiline lahendamata väljakutse. Me oskame teha väga mitmekülgseid ja multifunktsionaalseid nanoosakesi, aga me ei suuda tagada seda, et nad läheksid sinna, kuhu vaja," selgitas TÜ nanomeditsiini professor Tambet Teesalu Hedi Hundi doktoritöö olulisust.

Praegu on vaja süstida seda ravimit kõhuõõnde, et see jõuaks võimalikult lähedale mikrosiiretele, ehkki kunagi võiks see ravim muidugi olla ka tabletina võetav. Selleks on aga vaja teha veel terve rida uuringuid.

"Minu töö keskendus katsetele rakukultuuris, ehk siis rakkudel ja ka loomadel ehk hiirtel. Et me saaksime edasi liikuda inimesteni, oleks vaja teha täiendavaid uuringuid," nentis Hunt. Nutika nanoravimi praegusest katsefaasist päris patsientideni jõudmiseks kulub vähemalt kümmekond aastat katsetusi. Samas on Tartu teadlaste arendusel aga suur tulevikupotentsiaal, sest nad mitte ei loonud uut vähiravimit, vaid suutsid juba olemasoleva ravimi teha tõhusamaks ehk nanonutikaks.  

Hedi Hundi doktoritööd "Intraperitoneaalsete kasvajajate sihtmärgistatud ravi kasutades peptiididega suunatud nanoosakesi" juhendas nanomeditsiini professor Tambet Teesalu. Oponendid oli professor Pirjo Laakkonen Helsingi Ülikoolist.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: