Aastaid tagasi asusid nad tööle Tartu Ülikoolis professor Tambet Teesalu vähibioloogia laboris. Seal võeti kasutusele uudne ja võimas tehnoloogia, mis aitas neil leida vähikoe valkudega tugevalt seonduvaid teisi valke – valgujupikesi ehk peptiide, täpsustavad nad.

Selliseid valgujupikesi on tarvis, et juhtida vähiravim võimalikult tõhusalt haiguskoldesse. Ravim peab jõudma haiguskoldesse nii, et see muude keharakkude vahel ei hajuks ja tekitaks võimalikult vähe kõrvalmõjusid.

Kuid ravimitööstus on aeglane, oi-oi, kui aeglane. Isegi, kui Tarmo ja Kuldari teadustöö tulemusel luuakse ühel päeval tõhus ravim, on nad ise selleks ajaks juba peast hallid. Ning siis ei mäleta enam keegi, et kunagi noorte meestena töötasid ka nemad sellesama vähiravimi paremaks muutmise nimel.

Ent õnneks on maailma muutmiseks olemas ka kiirteed. Ühe sellise avastasid Tarmo ja Kuldar just Tartu Ülikoolis molekulaarbioloogidena töötades. Vähiuuringuteks kasutasid nad teaduse tippklassi kuuluvat tehnoloogiat ja neil tuli mõte rakendada see ka ilutööstuse kuldse vankri ette.

Jutt käib ikka sellest samast meetodist, mis aitab leida vähiravimite arendamiseks parimaid valk-valk-seoseid. Teadlased nimetavad seda phage display'ks.

Tarmol ja Kuldaril on selle meetodi kasutamine käpas tänu traditsioonilisele teadustööle ülikooli vähilaboris. Nüüd plaanivad nad selle abil revolutsiooni hoopis juuksehooldusvahendite kirevas maailmas.

"Olen endaga kokku leppinud, et teadust selle traditsioonilises tähenduses ma enam ei tee. Emotsionaalselt on see minu jaoks liiga kurnav," põhjendab Kuldar kolm aastat tagasi ärifestivalil Startup Day, kui on võitnud 10 000-eurose SEB ja TÜ loodud Vega fondi arendusosaku.

Auhinda vastu võttes seisab Kuldari kõrval Tarmo, kes lubab küll teadusega jätkata, ent temalgi kripeldab hinges sarnane soov mis sõbral ja äripartneril. Nad mõlemad tahavad tõestada, et keerulist täppisteadust on võimalik väga edukalt ja kiirest rakendada igapäevastes asjades nii, et see oleks ka äriliselt kasulik.

Selleks on nad phage display tehnoloogia abil välja otsinud biomolekuli – 11 aminohappega valgujupi –, mis seondub väga tugevalt juuste põhilise koostisosa keratiini valguga. Kui selle molekuli külge kinnitada näiteks värvimolekul või UV-kaitse, püsivad need tänu valk-valk vastastikmõjule juustel väga pikka aega.

"Meie leitud molekuliga on võimalik värv tõhusalt juuksepinnale kinnitada," selgitab Kuldar. "Biomolekuliga värvid on keemiliste kõrval ka juuksurite tervisele ohutumad ja neil puudub juuksevärvidele omane tugev ning spetsiifiline lõhn."

Esimene värv, mille nad biomolekuli külge kinnitavad, on red-33. "Seda kasutatakse sellistes šampoonides, mis võtavad blondidelt juustelt oranžika tooni, mis sinna rauarikka veega pead pestes ladestuma kipub," lisab Kuldar. "Tänu meie molekulile püsib šampooni mõju pikemat aega kui muidu."

Kolm aastat tagasi asusidki Kuldar ja Tarmo Vega fondi toel katsetama, kas antud lubadus ka paika peab. Ning mis on samuti oluline – kas biomolekul on inimese tervisele ikka ohutu.

Katsetusteks tuli Tartu Ülikooli teadustööst välja kasvanud kõrvalfirmale (spin-off) Hairvel appi ka Eesti kapitalil põhinev juuksehooldusega tegelev ettevõtte SalonPlus Baltic, mille tuntud kaubamärk on Salon+.

Kuigi Hairveli tootearenduses on olnud edusamme, ei soovi äripartnerid Kuldar ja Tarmo sel teemal kommentaare anda. Praeguseks on nad ettevõtte intellektuaalse omandi ülikooli käest välja ostnud.

Kuldar Kõiv ja Tarmo Mölder 2015. aastal. Autor: Sven Paulus