100 sekundi video: vähiravimid muutuvad nutikaks ({{commentsTotal}})

Mürgised vähiravimid tapavad nii vähirakke kui ka terveid rakke, teadlased aga otsivad võimalusi kinnitada ravimile lisamolekulid, mis aitaks viia ravimi patsiendi organismis üksnes vähikoesse. Tartu ülikooli vähibioloogia teadur Tarmo Mölder selgitab, kuidas see võimalik on.

Ei ole olemas kopsuvähki, rinnavähki või soolevähki. On olemas rakud, mis läbi geneetiliste mutatsioonide on saanud võime piiramatult jaguneda. Neid rakke nimetamegi vähirakkudeks.

Muutunud on ka vähirakkude pinnal olevad valgud, see muudab need rakud ümbritsevatest normaalsetest rakkudest eristuvateks. See vähirakkude omadus võimaldabki neid valke kasutada ravimite sihtmärkidena.

Vähiravimid on mürgised – peavadki olema, sest nende eesmärk on tappa. Seepärast pakitakse vähiravimid nanoosakestesse, et muuta need tervetele rakkudele ohutumaks. Eesmärk on toimetada vähiravimid organismis kasvajakoesse nii, et terved rakud jääksid mürgist võimalikult puutumata.

Oma uurimistöös olen leidnud peptiidid, mis tunnevad ära kaht vähirakkude pinnal olevat valku. Selle teadmise abil on võimalik anda vereringes sihitult liikuvatele vähiravimitele suund. Kinnitades need peptiidid vähiravimeid kandvate nanoosakeste pinnale, saame ravimi suunata organismis spetsiifiliselt ainult kasvajakoesse ja see võimaldab meil paremini vähki ravida.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: