Cambridge'i, Harvardi ja MIT teadlased on nüüd aga leidnud viisi, mis võimaldab selle varases arengustaadiumis määrata, kas kasvaja muutub agressiivseks ehk hakkab looma metastaase või on tegu ohutu ja kergemat ravi vajava moodustisega.

Teadlased uurisid umbes 350 geeni, mis avaldusid 200 kasvaja koes. SMARCE1 geen näis mõjutavat geenikompleksi, mis mõjutas omakorda seda, kas kasvaja tekitab metastaase või mitte. Oluline on seegi, et SMARCE1 geen mõjutas ennekõige just algfaasis olevat kasvajat ehk määras ära selle, kas kasvaja kujuneb agressiivseks või mitte.

Niisiis võimaldab SMARCE1 teha vahet, kas tegu on healoomulise või nn agressiivse ja kiiresti leviva pahaloomulise kasvajaga, kuna  SMARCE1 geen avaldub vaid agressiivsete kasvajate puhul.

Teadlased leidsid, et 50 protsenti varajases staadiumis vähkkasvajatest, millel ekspresseerub  SMARCE1 geen, loovad kasvajad kindlasti metastaase 10 kuni 15 aasta jooksul pärast esmast diagnoosimist.

Kuid enamik varajase staadiumi vähke pole sugugi ühetaolised ehk kõigist ei arene agressiivseid vorme, mis omakorda tähendab, et neid ei pea üldse asuma kiiritama või muul moel väga sekkuvalt ravima.

Selle meetodiga piisab väikesest kasvaja koerproovi võtmisest peenikese sondiga, et seejärel geenitesti abil vaadata avalduvaid geene. Kui SMARCE1 geen selles avaldub, on põhjust opereerid ja kiiritada, kuna on kindel, et tegu on pahaloomulise ja metastaase loova kasvajaga.

Rinnavähk saab enamasti alguse piimanäärmes olevatest rakkudes, mis hakkavad kontrollimatult paljunema. Enamik patsientidest aga ei haigestu mitte sellesse konkreetsesse vähki, vaid sellest edasi arenevatesse kasvajatesse pärast seda, kui kasvaja on ajanud edasi siirdeid.

MIT teadlased usuvad, et seda sama biomarkerit saab kasutada ka näiteks emakavähi ja teiste vähiliikide puhul, kuna SMARCE1 geen ei pruugi olla kasvajaspetsiifiline.

Praegu jätkavad teadlased tööd selle kallal, et koostöös arstidega arendada see metoodika kliinikutes rakendamiseks.

Uurimus ilmus USA Teaduste Akadeemia toimetistes.