Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda ({{commentsTotal}})

Vähi potentsiaalsed tekkepõhjused.
Vähi potentsiaalsed tekkepõhjused. Autor/allikas: Tomasetti et al./Science

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Töö toetub osaliselt kahe aasta eest 31 erineva vähivormi esinemissageduse kohta tehtud tähelepanekutel. Mida rohkem tüvirakud inimese eluea vältel koes jagunesid, seda suurem oli tõenäosus haigestuda just antud vähivormi. Muu hulgas võimaldas see statistiliselt selgitada, miks esineb soolevähki ajuvähist sagedamini. Uuringu järeldused lõid kogukonna kihama. Tänaseks on sellele viidatud enam kui 200-s töös. Neist mõnes jõuti seejuures vastupidiste tulemusteni.

Autoritele heideti muu hulgas ette vaid Ameerika Ühendriikide andmete põhjal liiga laiaulatuslike järelduste tegemist. Meediale aga tulemuste moonutamist. Näiteks ei võimaldanud uuring tegelikult täpselt öelda, kui suure osa vähijuhtumitest saab kanda nn halvale õnnele. Samuti võis jääda meediakajastusest mulje, et erinevate vähki haigestumise riski vähendavate strateegiate, näiteks suitsetamisest loobumise ja päikesekreemi kasutamise, mõju võib jääda kesiseks.

Hiljuti ajakirjas Science ilmunud töös otsustas sama töörühm eesotsas Cristian Tomasetti ja Bert Vogelsteiniga Johns Hopkinsi ülikoolist panna idee proovile suurema valimiga. Seekord haaras uuring 69 riiki ja 17 erinevat vähivormi sh eesnäärme- ja rinnavähki. Töörühm leidis taaskord kinnitust, et koes nähtavat tüvirakkude jagunemise arvu ja vähiriski vahel on tugev seos. Kuid see iseeneses ei võimaldanud öelda, kui palju vähijuhtumitest saab kanda loomulike kopeerimisvigade arvele.

Töörühm lõi seetõttu teise mudeli, mis põhines 32 tüüpi kasvaja geeniinfol ja Suurbritannias kogutud epidemioloogilistel andmetel näiteks ultraviolettkiirguse ning tubakasuitsu mõju kohta. Tomasetti leidis kolleegidega selle alusel, et vähiga seonduvatest mutatsioonidest tekib keskkonnategurite mõjul keskmiselt 29 protsenti. Umbes viis protsenti mutatsioonidest pärineb vanematelt. Ülejäänud ehk ligikaudu 66 protsenti saab kirjutada kopeerimisvigade arvele.

Nende täpne osakaal on erinevate vähivormide puhul erinev. Kui kopsuvähi puhul võib see jääda 35 protsendi lähedale, siis luu-, eesnäärme- ja ajuvähi puhul küündib nende osakaal kuni 95 protsendini. Samas pole see autorite sõnul vastuolus teiste epidemioloogiliste uuringute järeldustega. Eelnevate tööde kohaselt on kõikidest vähijuhtumitest välditavad umbes 40 protsenti.

Vähi tekkimiseks on vaja tavaliselt rohkem kui ühte geenimutatsiooni. Kui nn kopsurakkudes võib halva õnne tõttu tekkida eelnevalt kaks mutatsiooni, võib saatuslikuks saada kolmas, sigaretisuitsu tõttu tekkiv mutatsioon. Seega aitab suitsetamisest hoidumine kõigele vaatamata vähki haigestumise riski ikkagi vähendada. Autorite sõnul viitavad tulemused vajadusele pöörata varasemast rohkem tähelepanu vähi varajasele avastamisele.

Uuringu kriitikud nentisid samas, et keskkonna- ja pärilikkusega seotud tegurite olulisust vähi tekkel ei mõisteta veel piisavalt hästi. Seeläbi võib ka kopeerimisvigade tõttu tekkivate mutatsioonide arv olla teistsugune. Samuti toodi välja vajadust kirjeldada täpsemalt kopeerimisvigu põhjustavaid mehhanisme. Selleks aga puhtalt epidemioloogiliste andmete uurimisest ja statistilistest meetoditest ei piisa.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: